DELFI VIDEO: TTÜ-s toimus korea keele kõnevõistlus, võitja sõidab Eestit esindama Souli

Eelmise aasta suvel avati Tallinna tehnikaülikoolis Korea instituut, Tallinna King Sejongi instituut. Teisipäeval toimus TTÜ-s esimest korda korea keele kõnevõistlus, mille võitis kunstiakadeemia tudeng Maari Hinsberg. Tema auhind on kaheksapäevane reis Lõuna-Korea pealinna Souli, kus oktoobris toimub rahvusvaheline korea keele kõnevõistlus.

Kunstiakadeemias muinsuskaitset ja konserveerimist õppiv Maari Hinsberg jõudis korea keele juurde pärast keskkooli lõpetamist, kui võttis vaba aasta ja käis reisimas. Ta ei sattunud siis veel küll Koreasse, kuid tutvus möödunud kevadel tänu Brasiiliast pärit sõbrannale korea pop-kultuuriga. „Muusikavideost see kõik algas,“ räägib Maari, kes samal teemal ka teisipäevasel võistlusel oma kõne pidas. „Pärast seda ühte videot ei olnud enam tagasiminekut,“ lisab ta.

Pärast tollesse n-ö lõksu sattumist alustas Maari septembris EKA tudengina korea keele õppimist TTÜ King Sejongi instituudis, kus ta on nüüdseks korea keelt õppinud umbes kaheksa kuud. Sellega ajaga on ta enda sõnul uskumatult palju juurde õppinud. Enne instituudis õppima asumist tundis ta korea tähestikku ja üksikuid sõnu.

Maari sõnul on korea keele õppimine olnud suhteliselt kerge. Ta märgib, on õppinud ka raskemaid keeli. „Näiteks prantsuse või rootsi keel – need ei tule nii hästi. Kuna korea keeles ma vaatan ka telesarju ja kuulan hästi palju muusikat, siis keskkond jõuab kogu aeg minuni,“ räägib ta.
Samas kiidab Maari südamest ka oma korea keele õpetajat Juhung Kimi, kes on hingega asja juures ja õpilastele sedavõrd pühendunud, et muretseb nende soorituse pärast enne eksamit rohkem kui tudengid ise.

Kui Maari jaoks on korea keele õppimine olnud üsna kerge, siis raske on see tema sõnul hiina keele oskajatele. „Meil oli grupis varem üks Hiinast pärit poiss ja üks hiina keelt õppinud poiss ja neil oli nii raske – nad ütlesid kogu aeg, et hiina keel on palju kergem,“ räägib Maari. See võib tunduda kummaline, sest korea keel kõlab (vähemalt võhikule) üsna hiina keele sarnaselt. Suur erinevus on aga selles, et korea keeles ei ole hieroglüüfe, vaid on tähestik. Korea tähestiku lõi 15. sajandil kuningas Sejong Suur, millest tuleb ka instituudi nimi.

Korea keeles vaatan ka telesarju ja kuulan hästi palju muusikat.

Maari Hinsberg

Korea keel on Maari sõnul ülimalt matemaatiline ja loogiline: tähed paigutatakse tekstis silpide kaupa üksteise kõrvale, nii et nad moodustavad näiliselt hieroglüüfid, samas saab tähti tundes kohe teksti lugema hakata, mis on motiveeriv.

Korea tähestiku aastapäeva paiku oktoobris toimub Lõuna-Koreas korea keele kõnevõistlus, milles osalemiseks tuli instituudi tudengitel kirjutada kahe kuni viie minuti pikkune kõne teemal „Miks ma õpin korea keelt“ või „Korea inimene, kes mulle meeldib“, seejärel saatsid Eestis võistlusel osalenud kõne oma instituuti, kus parandati vead ja tehti kõne suupärasemaks. „Saime ka kokku siin vahetussemestritel olnud Korea õpilastega, kes aitasid meil intonatsiooni ja ettekandmisega,“ sõnab Maari ja nendib, et korealaste abiga saadi oma kõned sujuvamaks.

Omapärane keel: tähed paigutatakse silpide kaupa nõnda, et need moodustavad justkui hieroglüüfid.

Teisipäeval toimunud kõnevõistlusest võttis osa üheksa TTÜ King Sejongi instituudis korea keelt õppinud tudengit. Võistluse võitnud Maari sõidab oktoobris Lõuna-Korea pealinna Souli, kuhu tuleb kokku umbes 150 korea keele õppurit, kes on sama võistluse võitnud oma riigis. Seal tuleb ette kanda juba uus kõne, mis peab olema natuke pikem ja veidi teisel teemal. „Kuivõrd konkursi esmane väljatulek mind niivõrd üllatas – tõesti ei osanud seda absoluutselt oodata –, siis ei ole jõudnud ka edasi mõelda,“ räägib Maari, kes endale Koreas võistluse võitmise eesmärki seadnud pole ja säärast survet ka instituudi poolt ei tunne.

Teada on, et Soulis oleku ajaks on juba hotellid broneeritud ja paika pandud tihe programm, mis võib aga sealsete tuttavatega kokkusaamisegi keeruliseks muuta. See, et Soul asub Põhja-Korea piirist vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel, Maaris ärevust ei tekita. „Ma ei usu, et see probleemiks peaks osutuma. Soulis elab kümme miljonit inimest ja siiani on nad seal hakkama saanud,“ märgib Maari, kes oleks valmis ka Põhja-Korea piiri äärde ekskursioonile minema.

Eesti ja Korea on väga lähedased – meid eraldab vaid üks riik.

Korea keele kõnevõistluse ja auhinnareisi Souli korraldab ja selle eest maksab King Sejongi instituutide sihtasutus (King Sejong Institute Foundation), mis on King Sejongi instituudi peakontor Soulis.

Kui Maari sõnul on Koreas tingimata midagi, mis ootab avastamist, siis TTÜ rahvusvaheliste suhete instituudi haldusspetsialist Anna-Maria Nizovtseva tõstab selle kinnituseks esile lause, et Eesti ja Korea on väga lähedased – meie vahel on ainult üks riik.

Tallinna King Sejongi instituut avati möödunud aasta juulis tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi koosseisus. Korea instituut ei tegele üksnes korea keele õpetamisega, vaid arendab ainsa asutusena Põhjamaades ka korea kultuuri ja ärisuhteid. „Pikemas perspektiivis peaks King Sejongi instituudist välja kasvama Eesti ja kogu Skandinaavia piirkonna korea kultuuri ja ärisuhete keskus,“ sõnab Nizovtseva.