Kangro heitis reformi läbiviijatele ette tegemata arvutusi.

"Inimesed lihtsalt loodavad, et ehk läheb hästi, teeme vahva asja, raha tuleb Euroopa Liidust, võitame need miljonid, paneme töötukassast veel sama palju juurde ja siis hakkame lootma, et küllap läheb hästi," oli Kangro kriitiline.

Tema sõnul ei tohiks praeguse töövõimeseaduse eelnõuga üldse edasi minna, vaid tuleb hakata kiiresti ja tõsiselt tööle kõigi nende ettepanekutega, mida osapooled on esitanud ja esitasid ka täna riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil.

Kangro sõnul tuleb arvutada läbi riskid, tuleb seada prioriteedid ja küsida endalt, mida me tahame saavutada.

"Kas me tahame saavutada, et meil asub 500 ametnikku tööle ja inimesed hakkavad käima töötukassa kontorite vahel?" küsis Kangro. "Aastal 2021 on meil euroraha läbi, tulemust ei pruugi olla ja mis me siis edasi teeme?"

Kangro sõnul tuleb töövõimereformiga esmalt tagada, et tööturult ei jääks kõrvale need vähenenud töövõimega inimesed, kes juba praegu töötavad.

Ühe suurema grupina tuleb tema sõnul tööle aidata omastehooldajad, kellel on juba haridus ja töövõime olemas, kuid kes on jäänud olude sunnil oma lähedast hooldama ega saa praegu töötada.

Reformi abil peaksid töö leidma aga ennekõike need puuetega noored, kes on just omandanud kutse, kuid jäävad täna tööturult mitmeks aastaks kõrvale.

Töövõimereformi korraldamine nõuab üle kolmesaja miljoni euro. Pool rahast tuleb Euroopa Liidult ja pool töötukassast.