Asser on valimisperioodil suhelnud paljude kolleegide ning tudengitega ning põhilised murekohad, mis vajavad parandamist, on selged. "Üliõpilasi on üle 13 000. Erineva päritoluga, erinevatest maadest. Mured on mõistetavad - kuidas õppesüsteem töötab, kuidas olmeasjadega hakkama saada, kuidas saada parimat haridust. Loodan, et saame aidata."

Ta lisas, et ülikoolitöötajate mured sõltuvad valdkonnast. "Ühine on see, et meil väga palju tugistruktuure. Kindlasti arutelukoht. Tugiteenuste poolt pakutavad asjad peab tõsiselt üle vaatama, et pakkuda parimat ja kõige optimaalsemat teenust."

Mis puutub finantseerimisse riigi poolt, siis toonitas ta, et Tartu Ülikooli ei saa kõrgharidusmaastikul vaadata üksi. Ta märkis, et teatud ootused on ehk nende puhul suuremad, aga kõike tuleks vaadata koostöö kontekstis ning olla solidaarne teiste ülikoolidega.

Margit Sutropi kõnest jäi mulje, et olukord on üpris trööstitu ja suisa katstroofiline. Päris nii hull asi ikka pole? Asser muigas. "Kui tohin, võtan arsti positsiooni korraks: nii kurb see ei ole! Ja veel olulisem, nii kurvana ei peaks asju nägema."

Ta märkis, et loomulikult on igal pool probleeme, ka Tartu Ülikoolis. Ta tõi välja, et võib ette heita rahastuse vähesust, millest tulenevalt on mõnedes valdkondades õppejõududel väikesed palgad. "Aga see ei peaks ühelgi juhul olema selline, et see on ülematu või et katastroof, kindlasti mitte," viitas ta valele hoiakule.

Asser on välja öelnud, et tselluloositehase projekti osas on vaja täiendavaid uuringuid. Ta ütles, et tuleb avalikult püstitada küsimused, millele ka vastused leida. "Ebamõistlik, kui Tartu ülikoolis ei tehta mingeid uuringud. Tuleb teha, siis on ka argumenteeritud sõnum valitsusele."