DELFI VIDEO: Rõivas: valitsuse akna taga on pea iga nädal mõni droon
Laupäeval avaldas Norra julgeolekuportaal AldriMer artikli koos videoga, milles väideti, et Vene erivägede tegevus on Eestis laiapõhjaline ja hõlmab palju eri meetodeid. Näiteks öeldakse, et eelmise aasta aprillis lendasid Pärnu kohal Vene kopterid ja Ämari kohal Vene luure droonid ning Venemaa allveelaev kuulas Eesti territoriaalvete lähistel pealt kaitseväe ja liitlaste andmevahetust.
„Eestis korraldatakse väga tihti erineval tasemel õppusi,“ rõhutas sel teemal Eestiski ilmunud artikleid kommenteerides Rõivas, kelle sõnul pärinevad mitmed Norra portaali artiklis kirjeldatud sündmused just erinevate õppuste stsenaariumitest.
Rõivas näitlikustas, et erinevaid kriisiolukordi, ka vähem realistlikke, on valitsusegi tasemel (ka praeguse valitsuse koosseisu ajal mitmel valitsuse istungil) läbi mängitud. Samuti viitas ta NATO salajastele õppustele, millest ta aga enda kinnitusel lähemalt rääkida ei saa.
Edasi osutas peaminister, et ka julgeolekuasutused mängivad nii realistlikke kui ka vähem realistlikke kriisisituatsioone õppustel läbi. „Oluline on teada, et nii mõnigi teema, mida Norra portaali loos on kirjeldatud, on pigem seotud erinevate õppustega,“ kinnitas ta uuesti.
„Samas on siin ka reaalse elu juhtumeid, mille puhul nende seostamine julgeolekuohtudega on väga meelevaldne,“ lisas Rõivas. Näiteks kirjeldati tema sõnul juhtumit, kus üle Pärnu lendasid Venemaa helikopterid, mida toodi välja kui suurt turvaintsidenti. „Mis siis tegelikult juhtus? Jah, tõepoolest, on lennanud helikopterid, see kõik on registreeritud, nii nagu ülelennud alati registreeritakse. Tegemist oli tsiviilkopteritega, mis olid tuttuued, lendasid Augusta tehasest Itaalias üle kliendile Peterburis,“ lausus Rõivas ja kinnitas, et puuduvad andmed, nagu oleks tegu olnud julgeolekuriskiga.
„Kas Eestis tegutsevad Vene föderatsiooni eriüksused, kelle pärast me peaksime öösiti ärkvel püsima? Saan kinnitada, et ei tegutse. Kas on olnud väiksemaid intsidente, millega on tegeletud? Jah, loomulikult. Ja osa neist on ka erinevates avalikes allikates kättesaadavad,“ lisas Rõivas.
Droonid valitsuse akna taga
Konkreetselt taktikalise drooniga seotud küsimusele vastates ütles peaminister, et ta ei dramatiseeriks neid asju üle. „Igaüks meist on näinud väga palju erineva otstarbega droone. Selleks, et midagi pildistada, ei pea olema erilist sõjatehnikat. Stenbocki maja akna taga näeme me peaaegu iga nädal mõnda drooni, millega on võimalik väga kvaliteetset pilti või videot teha. See ei eelda, et selle taga oleks mingi spioon, enamasti on selle taga täiesti tavalised inimesed, kes tahavad saada ilusaid pilte,“ lausus Rõivas, jättes küsimusele täpsemalt vastamata.
„Kui on mõni selline juhtum, kus tuvastatakse, et keegi ebasõbralik jõud pildistab või teostab luuretegevust, siis võite olla päris kindlad, et Eesti ametkonnad tegelevad sellega seaduste piires ja need juhtumid jõuavad varem või hiljem ka avalikkuse ette. Eestis ei ole mingit vajadust mingeid juhtumeid kuidagi peita või kinni mätsida,“ lisas peaminister.
Rõivas kiitis ka Eesti ajakirjandusvabadust ja kinnitas, et kõige kohta võib küsimusi esitada. „Kui tegu on näiteks NATO salajasel tasemel toimunud õppusega, siis me stsenaariumi detaile loomulikult avaldada ei saa, siis me ütlemegi välja, et see on riigisaladus, kui me seda avaldaksime, siis me rikuksime seadust. Kõik saavad aru, et neid andmeid me avaldada ei saa. Nii palju, kui on infot, mis ei ole salajasuse templiga, siis küsige alati ja vastame hea meelega.“
