DELFI VIDEO: Peaminister "Harku mässust": ma pole kindel, et me tahaks, et politsei reageeriks ohuolukorras siidkinnastes
Peaminister Taavi Rõivas sõnas valitsuse pressikonverentsil Harku väljasaatmiskeskuses toimunud nn mässust rääkides, et on loomulik, et pärast kiireid otsuseid vajanud olukordi uuritakse, kas tehti vigu, ja otsitakse, mida teinekord paremini teha. Tahtlikku valetamist ega kinnimätsimist ei ole Rõivasele edastatud andmete järgi aga Harku juhtumi puhul olnud.
Rõivas sõnas, et ta on saanud politsei- ja piirivalveameti peadirektorilt Elmar Vaherilt toimunust detailse ülevaate ja PPA on enda jaoks kokku pannud väga põhjaliku õppetundide loetelu ehk välja selgitanud, mida oleks saanud teha teisiti. Seda peab Rõivas väga oluliseks.
"Me kõik kujutame ette, et kui sellises operatiivolukorras peab politseinik piiratud info pinnalt väga kiiresti otsuse langetama, siis pole ka välistatud, et ta mõnes olukorras eksib," sõnas Rõivas. "Seepärast on oluline, et märksa rahulikumas ajaraamistikus ja enama info pinnalt vaadatakse olukord üle, analüüsitakse, kas oleks saanud midagi teha teisiti, ja järeldustest ka vajadusel õpitakse. Praeguseks on sisekaemus tehtud ja saab väita, et reageeriti üle, aga kas keegi meist oleks selles situatsioonis politseiniku nahas olles teisiti reageerinud, on võimatu öelda," sedastas Rõivas.
Rõivase sõnul on politsei tuvastanud, et Harkus reageeriti jõulisemalt, kui olukord oleks eeldanud, samas avaldas ta arvamust, et me kodanikena soovime, et riik saaks mistahes olukorra vajadusel kontrolli alla. "Me ei taha, et olukord jääks lahendamata. Seda, et seda olukorda lahendatakse kõige õigemal viisil, saabki tagada nii, et oleme valmis vigadest õppima," lausus Rõivas.
Peaministri sõnul kinnitas PPA peadirektor talle veel ka täna hommikul, et sisemenetluse käigus ei ole tuvastatud ühtegi tahtlikku valetamist ega kinnimätsimist. "Need väited lükkas ta ühemõtteliselt ümber," lausus Rõivas. Kui turvakaamerate salvestuste ja politseinike ütluste vahel on olnud erinevusi, siis nende puhul on Rõivase sõnul pigem küsimus selles, kas politseinikud mäletasid olukorda detailideni. "Kui on lahknevused, siis nende asjadega on tegeletud," kinnitas ta samas.
Rõivas nentis veel, et tegu on kinnipidamisasutusega, kus fikseeriti korraldustele mitteallumine, mis sellises asutuses võib tekitada probleemi. "See, et toimus politseipoolseid eksimusi, või et tagantjärele teame, et reageeriti tugevamalt, kui oleks pidanud, ei kaota ära vajadust, et politsei peab olema valmis ka juhtumiteks, kui on tegu väga suure ohuga. Igaüks meist ootab, et kui päriselt midagi halvasti on, siis politsei reageeriks kiiresti ja otsustavalt," sedastas ta.
"Mõnes mõttes on paratamatu, et kui eeldame otsustavat reageerimist, siis võib olla ka juhtumeid, kus tagantjärele saab öelda, et reageeriti üle. Lõpuni selliseid juhtumeid välistada ei saa. Ainuke võimalus neid välistada oleks see, kui politsei ei reageeri või reageerib siidkinnastes, aga ma pole kindel, kas me seda tahame," lisas Rõivas.
