DELFI VIDEO: Päästeliidu nõukogu esimees: vabatahtlikku päästet saab toetada igaüks
Killandi nentis, et vabatahtlikku päästet saab toetada iga inimene. Kõige lihtsam on minna vabatahtlikuks ja päästesündmusel abiks olla, kuid kõigil pole see võimalik. Nii saaks tööandjad vabatahtlike päästjate tegevust soodustada, lubades töötajaid väljakutsetele tõttama.
Eestis on umbes sada ühingut, kelle vahel jaguneb järgmise nelja aasta jooksul ligi kaks miljonit eurot aastas. Tegelik rahavajadus on Killandi sõnul vähemalt seitse miljonit eurot aastas. Selline summa võimaldaks organisatsioonil kasvada ja areneda.
Vabatahtlikke päästjaid ühendav päästeliit esitles täna oma visiooni aastaks 2025, mis ennekõike kutsub Eesti inimesi ja ettevõtteid otsustavalt toetama ja panustama nende missiooni, et juba kaheksa aasta pärast hukkuks vähem meie inimesi ja häviks vähem vara.
Vabatahtliku pääste roll Eesti riigi ja inimeste ohutuse tagamisel on suurem kui kunagi varem viimase 25 aasta jooksul. Vaid viie aastaga on vabatahtlike panus kasvanud ligi neli korda. Kui aastal 2011 oli vabatahtlikke 295, keda kutsuti appi 1152 päästesündmusele, siis mullu oli rivis juba 1959 meest ja naist, kes olid seotud 4346 tulekahju, liiklusõnnetuse ja muu päästesündmusega üle Eesti.
“See tähendab, et arstid, ehitajad, põllumehed ja teiste ametite esindajad, kes meie sekka kuuluvad, reageerisid mullu juba pea igale neljandale sündmusele. Rääkimata ennetus- ja noorsootööst, koduvisiitidest ja koolitustest, kus meie panus järjest kasvab,” ütles päästeliidu juhatuse esimees Kaido Taberland. “Vabatahtlikest on saanud arvestatav partner kutselistele päästjatele.”
Siseminister Andres Anvelt tunnustas tänasel pressikonverentsil vabatahtlike päästjate aina suuremat tähtsust, seda nii päästesündmustel kui ka kogukonnas. „Vabatahtlike rolli enda kogukonnas ei saa alahinnata. Need aktiivsed mehed ja naised pole pelgalt turvalisuse eestkõnelejad, vaid tihtilugu ka elu alalhoidjad maapiirkondades,“ sõnas siseminister.
Anvelt teatas, et siseministeerium eraldab vabatahtliku pääste arendamiseks igal järgneval neljal aastal pool miljonit eurot lisaraha. Sellest 400 000 eurot läheb päästeameti tegevuskavaga maapääste ning 100 000 eurot politsei- ja piirivalveameti tegevuskavaga merepääste tugevdamiseks.
Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi hindas siseministeeriumi ja päästeameti panust vabatahtlike toetamisel. “Kuid selleks, et täita päästeameti ette seatud sihti ja tagada 2025. aastaks Eestis Põhjamaadega võrdne ohutustase, et inimesi ei hukkuks ja õnnetusi juhtuks veel vähem, tuleb vabatahtlikul päästel oma vastutust, haaret ja panust ühiskonnas otsustavalt laiendada,” lausus Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi. “Meie soov on järgnevatel aastatel saada selleks veel enam tuge just inimestelt ja ettevõtetelt.”
Seetõttu kiitis päästeliit sarnaselt päästeametiga oma hiljutisel üldkogul heaks oma visiooni “Turvaline Eesti 2025”, mis kõneleb neljast eesmärgist:
• Muudame vabatahtlikud päästekomandod kogukonna turvalisuse keskusteks
• Koordineerime rohujuure tasandil elanikkonnakaitsega seotud küsimusi
• Kaasame täiendavalt 25 000 vabatahtliku päästega seotud inimest
• Töötame koos riigiasutustega Eestile välja uue päästemudeli
Rait Killandi sõnul tähendab see kokkuvõtvalt seda, et Päästeliit soovib senisest veelgi enam muutuda kogukondade ühendajaks, turvalisuse ja ennetustöö eestkõnelejaks ning õnnetuste korral inimeste mobiliseerijaks. Keskusteks, mis seovad vabatahtlike võrgustikud üle Eesti ühtseks tervikuks.
“Eestis on nii vähe inimesi, et me peame panema ühe piirkonna isad ja pojad, õpetajad ja ettevõtjad, abipolitseinikud ja kaitseliitlased ühes taktis tegutsema. Et inimesed oleksid erinevateks ohuolukordadeks valmis ning oskaksid ühtse meeskonnana käituda, kui keegi kaob metsa, puhkeb tulekahju, vesi uputab või juhtub midagi muud,” selgitas Killandi. “Ma rõhutan - me ei taha päästeametilt ohutuse eestkõneleja rolli mingil juhul ära võtta. Küll aga tahame olla edaspidi otsustaja laua taga, kui riik arutab uut päästemudelit.”
Visiooni elluviimiseks on ilmselgelt vaja täiendavaid investeeringuid, mille osas ei vaata vabatahtlikud aga ennekõike riigi poole, vaid töötavad selle nimel, et Eestis saaks tavapäraseks Euroopas levinud põhimõte vabatahtliku pääste toetamisest.
“Me tahame, et ohutuma Eesti nimel hakkaksid vabatahtlikku päästet toetama oma kogukonna inimesed ja ettevõtjad. Olgu selleks isiklik panus koolitusel või päästetööl, kingitud generaator või auto, aga loomulikult ka annetus ja rahaline toetus, mida saaksime kasutada vabatahtlike päästjate võimekuse tõstmiseks,” lisas Killandi. “Nii nagu ütleb visiooni hüüdlause – ohutuma Eesti eest seljad kokku.”
Praegu on Päästeliidul ettevõtetest kaks ankurtoetajat – Tallink ja Silberauto, kelle juhtidele anti täna esmakordselt üle vabatahtliku pääste teenetemärgid.
Päästeliidul on 111 juriidilist liiget, kes haldavad 97 pääste- ja ennetustööga (VPK) ning 31 merepäästega (MP) tegelevat meeskonda.
