Tänasel võrdse palga päeval võttis sotsiaalministeerium tähelepanu fookusesse soolise palgalõhe, mis on Eestis 26,9 protsenti naiste kahjuks.

Naised peavad sama palga teenimiseks töötama meestest 100 päeva rohkem ehk meeste eelmise aasta keskmine palk teenitakse naiste poolt välja alles täna, 10. aprillil.

Eesti on endiselt Euroopa Liidu suurima palgalõhega riik, jättes konkurendid kaugele maha. Iga mehe teenitud euro kohta maksti Euroopas naisele 84 senti, Eesti naisele vaid 73 senti.

Sotsiaalministeerium korraldas võrdse palga päeva puhul soolise palgalõhe teemalise debati „Sõnadelt tegudeni“.

„Võrdse palga põhimõtte juurdumiseks on oluline, et kogu avalikul sektoril oleks kohustus avalikustada töötajate palgavahemikud organisatsiooni sees. Täna on avaliku teenistuse seaduse alusel avalikud kõikide ametnike töötasud, kuid seda nõuet tuleb laiendada ka riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutustes, sihtasutustes ja äriühingutes töölepinguga töötavatele inimestele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

„Palkade avalikustamine on soolise palgalõhe vähendamisel võtmetähtsusega, ühtlasi muudab see organisatsioonikultuuri läbipaistvamaks, palgapoliitika õiglasemaks ning säästab nii tööandja kui tööotsija aega värbamisel, kuna mõlemale poolele on teise poole võimalused ja huvid selgemalt teada. Tööturu efektiivseks toimimiseks on oluline, et kõigil tööturu osapooltel on informatsioonile võrdne ligipääs, kõik tunnevad end tööturul turvaliselt ega pea kartma diskrimineerimist.“ Minister tõi näiteks sotsiaalministeeriumi, mis avaldab palgavahemikud juba töökuulutustes. „Kutsume selle algatusega liituma ka erasektorit,“ lausus Ossinovski.

Praegu on rahandusministeeriumis koostamisel avaliku teenistuse asutusepõhine soolise palgalõhe analüüs, mis valmib tänavu suveks. Seejärel asub sotsiaalministeerium selle põhjal välja töötama täiendavaid ettepanekuid palgalõhe vähendamise meetmete rakendamiseks.

Uuringud on kinnitanud, et palkade avalikustamine ja parema palgastatistika kogumine on Euroopa Liidu riikides üks olulisemaid meetmeid soolise palgalõhe vähendamisel ning võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte järgimisel. Senini on suur osa töötasusid Eestis kujunenud läbirääkimiste tulemusena, olgugi, et seadus näeb ette sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise naistele ja meestele.

Sotsiaalministeeriumi võrdse palga päeva puhul korraldatud palgalõhe debatil „Sõnadelt tegudeni“ arutlesid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja õpetaja Kristi Saare, Swedbank ASi personalijuht Ülle Matt ning Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. Debatti juhtis ajakirjanik Rain Kooli.

Loe blogist debatil kõlanud mõtteid!

Enne debatti ütles Ossinovski pressiteate vahendusel, et sooline palgalõhe on ebaõiglane ja lubamatu. "Uuringud kinnitavad, et enamik inimestest peavad soolist palgalõhet oluliseks probleemiks. Seega ei pea me enam kulutama aega vaidlustele palgalõhe olemasolu üle, vaid meil tuleb välja pakkuda konkreetsed lahendused võrdse kohtlemise edendamiseks tööturul,“ Ossinovski.

„Loomulikult on tegemist kompleksse probleemiga, mida ei saa lahendada kiiresti ühe seadusemuudatusega. See eeldab nii inimeste kui ka ettevõtete paremat teadlikkust, aga ka riiklikke samme. Peame muutma vanemahüvitise süsteemi, et motiveerida isasid laste kasvamisse enam panustada. Peame tagama igale lapsele lasteaiakoha. Kindlasti on vaja võrdse palga küsimusega tegeleda ka iga ettevõtte tasandil, kus erinevat palka makstakse. Üksikute sammude mõjuna suureneb ka sooline võrdsus,“ lisas Ossinovski.

Lisaks avalikustas sotsiaalministeerium täna 9.–12. klassi õpilaste palgalõhe teemalise kirjanduskonkursi parimad tööd. Kokku laekus konkursile 50 kirjatööd, sealhulgas esseed, luuletused ja 1 laul. Noored tõid palgalõhe põhjustena välja eelkõige soolisi stereotüüpe, millega puututakse kokku nii koolis, kodus kui ka meedias. Läbivaks teemaks oli naiste ja meeste tegelike omaduste ja vajaduste ning iganenud soorollide vastuolu tänapäeva ühiskonnas. Võidutööde autoriteks on 12. klassi õpilased Saskia Vunk ning Marta-Liisa Talvet Hugo Treffneri Gümnaasiumist, 12. klassi õpilased Rasmus Rummo ja Marilyn Loomets Tallinna 21. Koolist ning 12. klassi õpilane Grete Sirge Jaan Poska Gümnaasiumist.

Võrdse palga päeval juhiti palgalõhele tähelepanu ka toitlustusasutustes üles Eesti. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub nädala jooksul taas üle Eesti tilliga ja tillita kampaania, kus sööke pakutakse kahe erineva hinnaga. Tilliga eine on palgalõhe protsendi võrra kallim kui samasugune eine ilma tillita. Lisaks küpsetatakse täna restoranides palgalõhet, mis tähendab, et menüüs on palgalõhe temaatikale ja ehmatavale protsendile tähelepanu tõmbav maitsev lõheroog.

Sotsiaalministeerium jagas küpsetatud palgalõhe kõrvale ka temaatilist infotrükist, mille saab hõlpsalt voltida lõhekujuliseks. Voldikud on kujundanud kunstnik Kärt Hammer, kampaanias osaleb üle Eesti umbes 40 söögikohta.