Õiguskantsleri nõuniku Hent Kalmo sõnul pöörduvad lapse ise õiguskantsleri poole harva. Mullu pöördusid lapsed oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole kokku kümnel korral. Ülejäänud juhtudel olid pöördujateks lapsevanemad või muud lapse seaduslikud esindajad.

Mitmed lapsevanemad pöördusid õiguskantsleri poole lasteaiakohtade puuduse tõttu.

Kuigi õiguskantsleri hinnangul rikub valla- või linnavalitsus selgelt koolieelse lasteasutuse seadust, kui ei võimalda oma territooriumil lasteaiakohta lastele, kel selleks on õigus, õiguskantsler neid avaldusi siiski ei menetlenud.

Seda põhjusel, et on üsna kaheldav, kas õiguskantsleri menetluse tulemusel keegi lasteaiakoha saaks, sest õiguskantsler ei saa tulenevalt oma pädevusest valla- või linnavalitsust sundida lasteaiakohti looma.

Hoopis suurema tõenäosusega võib aidata kohtusse pöördumine, sest vastupidiselt õiguskantsleri menetlusele on kohtuotsus täitmiseks kohustuslik. On ju teada, et mitmel juhul on kohus kaebaja taotluse sellistes asjades rahuldanud, kohustanud valla- või linnavalitsust hüvitama kaebajale eralasteaia koha kulud.

Tähelepanu all olid ka asenduskodud ja laste kehaline karistamine

Mullu külastasid õiguskantsleri nõunikud 14 asenduskodu ning selle põhjal valmis 2013. aasta aprillis mahukas asenduskoduteenuse analüüs.

Sügisel saatis lasteombudsman sotsiaalministrile avaliku pöördumise laste kehaline karistamine keelustamiseks, kuna lasteombudsmani hinnangul rikub laste kehaline karistamine inimõiguste aluspõhimõtteid – õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele.

2012. aastal algatas õiguskantsler kokku 164 asjamenetlust, mis puudutasid laste õigusi. Nendest 71 olid sisulised menetlused ning 93 menetlust olid sellised, mille lahendamine õiguskantsleri pädevusse ei kuulunud.

Nendel juhtudel selgitas õiguskantsler avaldajale õiguskantsleri pädevust ning andis nõu, kuidas avaldaja saab oma õigusi kõige paremini kaitsta.