Narva patrioot Osvald, Ukrainast Narva tööle tulnud Elviira ja mitu korda töötustaatuses olnud Olga jagasid Delfile oma mõtteid kohalikust eluolust. Vaata lähemalt videost!

Foto: Karli Saul

Kohaliku kaubanduskeskuse juures kohtame Ukrainast vaid kuu aega tagasi Narva tööle tulnud Elviirat, kes on mures just keeleoskuse pärast Narvas: tulgu või ministrid ise rahvale keelt õpetama ning "positiivset natsionalismi" süstima. Töötukassa Narva büroo andmetel soovib iga teine töötu Narvas eesti keelt õppida, kuid entusiasm raugeb pärast seda, kui jõutakse tõdemuseni, et tutvusringkonnas ei ole kellegagi eesti keeles suhelda, mistõttu pole ka keeleõppel mõtet.

Ja tõepoolest, ainsana räägib juhuslikult valitud küsitletute seast soravas eesti keeles Narva linna patrioot, endine ehitusmehaanik Osvald, kes ootaks nii selles kui ka paljudes teistes kriisiküsimustes eelkõige presidendi suuremat algatusvõimet. "Kahjuks meie presidenti ei näe kuskil ettepanekutega mingisuguse kriitilise olukorra lahendamiseks või kutsuks kokku algatajad, kes oskaks midagi välja pakkuda. Mitte midagi ei ole. Naisi ta küll vahetab aktiivselt, aga see aita meie majandust..."

Ka ministritele on tal oma sõnum: „Kuulge, rahval on vaja tööd ning on vaja, et raha jääks meie riiki,“ viidates sellele, et Eestis võiks rohkem panustada kohalikule pangandusele. Osvald on veendumusel, et endine peaminister Tiit Vähi ja praegune Keskerakonna esimees Edgar Savisaar oleks eeskujudeks praegustele poliitikutele. Küsimus, kas ta ka praeguses valitsuses neile kahele võrdväärseid mantlipärijaid näeb, paneb Osvaldi õlgu kehitama.

Omaette rühmaks on noored, kes Ida-Virumaalt Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse kooli suunduvad. "Juba praegu töötavad paljud Tallinnas ja Soomes. Kui veel hullemaks läheb, ei tea, mis saab. Siia oleks töökohti vaja, rohkem lahendusi ma ei jää: siis jäävad inimesed siia elama ega lähe kuskile," ütles Olga. "See dessant ei muuda midagi. Üks sõit majanduslikku olukorda meie regioonis ei paranda," lisas Olga. Ainsa lahendusena näeb Olga lisatöökohtade loomist Ida-Virumaale, siis jääksid ka noored sinna elama.

Sillamäelt pärit 23-aastane Julia on õnnelik, et saab maakonnakeskuses Narvas tööl käia, kuid veel gümnaasiumis käiv Nikita on kindel, et tema tulevik on seotud Tallinnaga ning Narva tema ei jää. "Lihtsalt pole midagi teha siin." Ta leiab, et on oluline, et praegusele eelkõige keskealisele ja vanemale elanikkonnale leitaks töökohad.

Kas teadsid?

- 1. märtsi 2016 seisuga on Ida-Virumaal: 7671 töötut ja 502 vaba töökohta.

- Ühe nädala jooksul võetakse Ida-Virumaa töötukassa büroodes arvele 200 inimest, suurte koondamiste perioodil kuni 350 inimest.

- Möödunud aastal leidis Ida-Virumaal töötukassa vahendusel uue töökoha üle 6000 inimese.

Loe ka reportaaži Narvast SIIT.