DELFI VIDEO: Mismoodi võõrutatakse napsitanud autojuhte rooli istumast?

 (10)
DELFI VIDEO: Mismoodi võõrutatakse napsitanud autojuhte rooli istumast?
Foto: Karli Saul

Maikuu viimastel päevadel arutlesid Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas Saksamaa ja Eesti liiklusspetsialistid selle üle, mida teha, et autojuhid alkoholijoobes rooli ei läheks. Seminar kandis nime "Alkoholi tarvitanud sõidukijuhtide rehabiliteerimine rahvusvahelisele ja Eesti kogemusele tuginedes".

Saksamaal on tõhusaks vahendiks veapunktisüsteem, mille üheks osaks on vestlused psühholoogiga. Veapunktisüsteem on kasutuses 19 riigis üle Euroopa.

Aastal 2014 alustati taolise projektiga ka Lõuna-Eestis ning seminaril esitleti selle projekti tulemusi.

Eesti olukorrast rääkisid politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivspetsialist Pille Luiga ja "Lõuna-Eesti projekti" tutvustas Gunnar Meinhard MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskusest.

Koolitusel peamiselt joobes juhid

Alkoholi tarvitanud autojuhtidele tehakse koolituse käigus mitmeid teste. Muuhulgas hinnatakse autojuhtide võimalikku alkoholisõltuvust, alkoholi mõju nende tervisele ning juhtimissuutlikkust. Viimase puhul on oluline näitaja autojuhi reageerimiskiirus liikluses. Seminarilt selgus, et olukorras, kus sõiduki roolis oleva inimese reageerimiskiirus on 4,5 sekundit, mis võrdub näiteks 70 meetrit edasi liikumisega linnaliikluses, ei saa selliselt juhilt sõiduluba ära võtta. "Eestis puudub seadusandlus, millega oleks võimalik piirata selliseid õigusi. Praegu oleme olukorras, kus ei ole miskit teha nende inimestega," ütles Meinhard.

Seotud lood:

Järelkoolitus on seaduserikkujatele vabatahtlik ning tasuta. Politsei kutsel koolitusele registreerinud juhtidest on üle pooled alkoholi tarvitamisega vahele jäänud juhid, veerand on kiiruseületajad ning vaid viis protsenti on seotud mõne muu rikkumisega. Koolitusel olevaid juhte on üle 250. Juhid on vanuses 19 kuni 75 ja suurem osa neist on mehed. Koolitusel leidub kõikvõimalike erialade esindajaid: õpilastest pensionärideni, kutselistest juhtidest poliitikuteni, suurfirmade juhte.

Kõige olulisem, mida võiks koolituselt õppida on eneseregulatsiooni oskus. Õpitakse ennast jälgima, alkoholi tarbimist jälgima, ümber käima sellega, millise aja jooksul kujuneb promill, millise aja jooksul promill langeb.

Seminaril keskenduti sellele, miks on oluline liikluspsühholoogiline ja liiklusmeditsiiniline lähenemine liiklusrikkujatele, millest lähtuda isikutele juhiloa tagastamata jätmisel peale liiklusrikkumise toimepanekut ja liiklus- meditsiinilise-psühholoogilisele hindamise läbimist. Eriti puudutab see alkoholi- ja teiste meelemürkide mõju all juhtimiselt tabatud isikuid, kuid kindlasti kuuluvad siia rühma ka retsidiivsed juhid, juhtimisõiguseta juhtimiselt tabatud isikud ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkunud.

Kõiki neid punkte illustreeriti Saksamaa näidetega. Saksamaalt olid kohal professor Wolfgang Schubert, DEKRA Akademie juhataja Birgit Kolbach ja Saksamaa Liikluspsühholoogide Liidu asepresident Thomas Wagner.

Möödunud nädalavahetusel tabati Eestis 49 autojuhti, kes olid tarvitanud alkoholi ja 3, kes olid narkojoobe tunnustega.