“Me heidame noorele põlvkonnale ette, et nad loevad vähem raamatuid,” rääkis minister Jaak Aaviksoo Delfile. “Aga tänapäeva maailma infovahetus käib suures osas väljaspool trükitud tekste.”

Tema sõnul vahetavad inimesed väga palju informatsiooni internetis ja ka visuaalse info hulk on tohutult kasvanud võrreldes trükitud tekstidega. “Selle kaudu on võimalik samamoodi õppida nagu raamatuid lugedes,” ütles Aaviksoo, tõdedes samas, et see on teistmoodi ja sellega ei ole vanemad inimesed harjunud.

Ministri sõnul tundub meile, et see on pealiskaudsem, aga arvata, et see oleks halb või negatiivne või tõrjuks välja vana raamatu, ei ole päris õige suhtumine.

“Oleme harjunud, et kes ei ole lugenud Lutsu “Kevadet” või Tammsaare “Tõde ja õigust”, ei ole haritud inimene,” kõneles Aaviksoo. “Aga me teame moodsas maailmas paljusid filme, ilma milleta seda maailma on väga raske mõista ja millel on märgiline tähendus. Nende osakaal ja tähtsus kultuuri kujundamisel ilmselt kasvab.”

Ministri sõnul peab hea haridussüsteem seda arvesse võtma ja tutvustama kasvavale põlvkonnale kultuuri kujundavaid meediatekste kõige laiemas mõttes. “Selles mõttes võib rääkida ka kohustulikest filmidest ja kohustuslikest videoklippidest, mida saadab ka muusika ja mis mõjutavad inimeste mõtlemist ja tegelikult ka toimetulekut elus,” rääkis minister. “Moodne maailma peab lõpuks jõudma ka kooliõpikutesse.” 

Eluskestev õpe

“Kõik inimesed peaksid ennast täiendama pidevalt ja mitte ainult formaalharidussüsteemis, tegema seda iseseisvalt ja ka kulutama enesetäiendusel nii aega kui ka oma isikliku raha,” rääkis minister Delfile. “Iga inimene peab ise hoolitsema selle eest, et tema oskused täieneksid, sest nõudmised tööturul kasvavad. “

Oluline osa peab jääma inimese enda kanda, sest riik ei peaks soodustama eestkosteühiskonda, leidis Aaviksoo.