DELFI VIDEO: Marina Kaljurand: loodan, et Eestil ei lähe enam kunagi vaja sellist välispoliitikat nagu 1990ndatel

Täna Reformierakonna juhatuse heakskiidu saanud välisministri kandidaat Marina Kaljurand ütles Delfile antud intervjuus, et kavatseb olla Eestile väärikas välisminister. Selles ametis kavatseb ta rohkem tähelepanu pöörata küberjulgeolekule.

Eksperdid on öelnud, et Eesti vajab aktiivsemat ja jõulisemat välispoliitikat. Kuidas seda rakendada?

Sellist välispoliitikat nagu oli 1990. aastatel, ma väga loodan, et Eestil enam mitte kunagi vaja ei lähe. See oli aeg, kui meil olid eesmärgid astuda Euroopa Liitu, NATOsse. Neid suuri eesmärke meil täna ei ole. Täna me peame olema kõigis organisatsioonides, kus me oleme esindatud, head, usaldusväärsed, häälekad partnerid. Partnerid, kes aitavad kujundada rahvusvahelisi suhteid ja teiste riikide organisatsioonide välispoliitikat. Meie tugevus on selles, et me ei räägi mitte üksi, vaid me räägime koos oma liitlaste, partnerite ja sõpradega. Väga oluline on seal meie seisukohad selgeks teha. Ma näen, et täna on väga oluline hoida Euroopa ühtsena. Me näeme, mis toimub Kreekas, Suurbritannias tuleb referendum, me näeme probleeme. Diplomaatide töö on täna jätkuvalt sama oluline, et seletada meie positsioone: miks lähtume just sellistest seisukohtadest Eesti riikluse säilitamisel ja leida liitlasi igal pool. Mitte kunagi ei ole liiga palju liitlasi ega liiga palju sõpru.

Rääkides Kreekast, siis Eesti valitsust on kritiseeritud, et pole justkui mingit konkreetset plaani, kuidas võiks olukord Kreekas laheneda. Mil määral kavatsete Eesti valitsust aidata selles küsimuses?

Sellest hetkest alates, kui mind nimetatakse välisministriks, olen ma Eesti valitsuse liige ehk ma olen selle meeskonna liige. Ja nii palju, kui mina saan kaasa aidata nendesse lahendustesse, loomulikult ma aitan kaasa. Aga ma tahaksin öelda, et ka rahandusminister on minu arvates nendel teemadel väga selgelt rääkinud, millised on Eesti seisukohad: kus ja mismoodi me saame Kreekat toetada. Ma ei süüdistaks siin meie valitsust. Pigem on probleem selles, et Kreeka ise ei ole välja tulnud konkreetsete ettepanekutega või need ettepanekud, mis nüüd äsja esitati, tuleb läbi vaadata, läbi arutada ja siis vastavalt sellele tegutseda.

Arvate, et kriitika Eesti valitsuse suhtes on põhjendamatu?

Mina küll ei näe praegu midagi, mida Eesti valitsus või rahandusminister saaks teha teistmoodi olukorras, kus Kreeka ise ei ole täpselt ära otsustanud, mida, millal ja mismoodi nad tahavad. Need ettepanekud, mis nad esitasid, need on nii värsked ettepanekud, neid alles töötatakse läbi ning ma arvan, et meie rahandusministeerium ja valitsus on olnud selles osas väga pragmaatilised, konstruktiivsed ja reageerinud õigesti.

Kas teil on südameasi, mille välisministrina endale missiooniks võtate?

Ma ei oska nimetada südameasja, aga näiteks üks teema, millega olen viimase aasta jooksul väga aktiivselt tegelenud on küberjulgeolek ja rahvusvaheline õigus. Vähem küll rahvusvahelise õigusega, aga küberjulgeolek on kindlasti see teema, millega välisministeerium ja kõik meie diplomaadid ja välisesindused peavad rohkem tegelema.

Öelge ausalt, kas see tuli üllatusena, et peaminister Taavi Rõivas tegi teile ettepaneku välisministri kohale?

Muidugi tuli! Kümme päeva tagasi istusin ma Hiiumaal ja ma ei osanud selle peale üldse mõeldagi. Loomulikult tuli see üllatusena. See oli positiivne üllatus, me rääkisime pikalt ja see otsus ei tulnud kergelt. Aga nüüd on see otsus tehtud ja ma olen väga õnnelik, et mind toetas Reformierakonna juhatus. Nüüd ma olen valmis edasi tegutsema, et olla Eesti riigile väärikas välisminister. 

Olete olnud kuues riigis Eesti suursaadik (Iisraelis, Venemaal, Kasahstanis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos). Missugune riik on teid kõige rohkem inspireerinud ja annab ka välisministri töös palju juurde?

Diplomaadi töö ongi see, et sa leiad igast riigist midagi. Sisuliselt iga riik, millega sa oled töötanud, kus sa oled elanud või millega sa oled suhelnud, mõjutab sind mingil määral. Kas need on suhted poliitikutega, inimestega, kultuur. Igaühel on killuke. Ma ei hakka esile tõstma mitte ühtegi nendest riikidest, aga ma võin kindlalt öelda, et kõik need kuus riiki on oma killukese andnud ja kuna ma olen nendega kunagi väga tihedalt töötanud ja olnud suursaadik nendes riikides, siis seetõttu loomulikult on neil eriline koht ka tulevikus minu jaoks.