Taro kardab, et valimistel kandideerivatel erakondadel on kiusatus lubada midagi kõlavat ja kergesti realiseeritavat, mis on nagunii olemas või toimumas.

"Riigireform ei tohi olla asi iseeneses. Muudatused on vajalikud selleks, et keskendutaks riigi põhiülesannetele, et suudetaks hästi teha oma põhitööd. Iga ettevõetava tegevuse juures peaks mõtlema, mida muudab paremaks see siinsetele inimestele või ettevõtjatele," rääkis Taro.

Taro kõne pealkiri oli "Kuidas teha asju teisiti? Kolm soovi" ja tõesti kolm soovi ta esitas.

Esiteks: mitte tekitada ideede iludusvõistlust teemal, kes suudab midagi kõlavamat ja radikaalsemat välja pakkuda, vaid sõnastada selgelt probleem, mida püütakse lahendada, ja seejärel idee, mis selle tõepoolest lahendab.

Teiseks: oluline oleks eristada süsteemset viga tegemata või halvasti tehtud tööst. Taro soovitab julgeda loobuda tegemast asju, mis pole hädavajalikud ehk vähendada töökoormust. "Väikeriigina ei saa me endale lubada aja ja energia raiskamist," märkis Taro. "Kui riigiasutused põhjendavad töötajate arvu suurendamist vajadusega kasvava bürokraatiaga toime tulla, siis tahaks küll küsida, kes seda bürokraatiat tekitab. Kas tõesti on kõiges süüdi Euroopa Liit?" ironiseeris Taro.

Kolmandaks soovib Taro ühel ajal nii rohkem kui ka vähem viisakust.

"Ühelt poolt olen märganud, et Eesti riigisektoris on hea tava oma nina teiste asjadesse mitte toppida, koosolekutel pole viisakas küsida palju kriitilisi küsimusi, pole tavaks lihtsalt helistada teise ala vastavale ametnikule ja probleemid selgeks rääkida. Normaalseks suhtluseks oleks vaja nagu kuskilt kõrgemalt kooskõlastust," lausus Taro. "Huvi asutuse tegevuse vastu võidakse mõnikord käsitleda isegi rünnakuna. Kuid kas just huvi pole koostöö aluseks?" küsis Taro.

Taro kolmanda soovi teine pool käsitles nägemust, et vaja on rohkem viisakust. Seda ideede arutamisel, kus ei tohiks rünnata idee autorit ja tema erakondlikku tausta, vaid arutada idee enese üle – ehk mängida palli, mitte meest, kui jalgpallist võrdlus tuua.