Indrek Oro sõnul on võimalikud lahendused tervishoiu rahastuse suurendamiseks loetletud dokumentides, mis on selle nimel koostatud umbes viie aasta jooksul.

"Võimalusi on erinevaid ja valikuid peavad langetama need inimesed, kes selleks seatud on. Kui tuua lihtsamad näited, siis me oleme kõnelenud sellest, et pensionit võiks maksustada," ütles ta, lisades, et see ei tähenda, et tänased pensionärid, kes on mõistetavalt tervishoiuteenuste suurtarbijad, peaksid selle läbi kannatama.

"Eesti on üks väheseid maid, mis ei maksusta oma kapitali. Ka siis, kui meie majandusel läks hästi, hiilgasime me sellega, et dividende oli võimalik ilma takistusteta välismaale viia või taskusse panna. Rikkuse maksustamine on üks võimalus," ütles ta.

Oro sõnul on räägitud ka sellest, et meie töövõimetushüvitiste allikad võiksid tulla kuskilt mujalt. "Me teame, et ka töötukassa on hästi funktsioneerv ja lõpuks on ka töövõimetus üks töötuse liike." Vanemarst lisas, et ta ei ole positsioonil, kus saaks välja öelda kindlaid retsepte. "Kui minust peaks saama sotsiaalminister, siis ma ütlen."

Oma pöördumises mainis Oro, et hoiatusstreik on nagu esimene süst: kui see ei tööta, siis tuleb kasutusele võtta tõsised ravimeetodid. "Eks me oleme tõsisema ravi üritusi teinud ka, viimati neli aastat tagasi ja tuleb tõdeda, et sellel oli mõju olemas," ütles ta tuletades meelde 2012. aastal toimunud 25-päevast tervishoiutöötajate streiki, mille järel lepiti kokku kollektiivlepingu tähtsamates tingimustes. "Ja ärge arvake, et me tahame seda. See on võrdlemisi ebameeldiv ja vastumeelne tegevus kõigile tervishoiutöötajatele. Ma loodan, et selliseid samme ei ole vaja astuda."