DELFI VIDEO | Koolipuhvetites müüdavate saiakeste müümise üle hakkab otsustama koolidirektor
Ehkki laste tasakaalustatud toitumist soodustava õpikeskkonna kujundamise eest vastutab uue seaduse kohaselt direktor, tuleb nõuded ja piirangud saata arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, kuhu kuuluvad nii õpilaste kui lastevanemate esindajad.
Uue seaduse kohaselt peaks kooli direktor oma asutuse puhvetites müügiks pakutavate toodete suhtes piirangud ja nõuded kehtestama siiski riiklikke toitumissoovitusi arvestades.
Esialgsest plaanist keelata puhvetites madala toiteväärtusega toitude müümine jäi seega alles soovitus ja hoolekogule antav võimalus puhvetimenüü osas kaasa rääkida.
Eesti õpilasesinduste liidu esindaja Marcus Ehasoo avaldas kiitust, et keelamise asemel pakutakse uusi võimalusi. Mitte seetõttu, et ta seisaks saiakeste jäämise eest puhvetitesse - vastupidi, ta peab puhvetites avanevat vaatepilti nukraks.
"Mul on hea meel, et lõpuks on koolitoidu kallal virisemise juurest jõutud puhvetiteni," rõõmustas ta, lisades, et koolitoiduga on nüüdseks hästi.
Ta ütles, et koolipuhvetite menüüdes nähtuv pilt on nukker seetõttu, et madala toiteväärtusega toidud on tihtipeale odavamad, meeldivad noortele ja toovad ettevõtjatele rohkem kasumit. "Rõhun ettevõtjate südamele, et nad vaataks, kellelt nad kasumit korjavad," rääkis Ehasoo.
Tervise arengu instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk ütles, et kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised ning teismelised manustavad päevasest magusatest toitudest viiendiku just koolis olles.
"Kui me suudaksime piirata nende (magusainete) portsjonite kättesaadavust koolis, siis näiteks teismeliste poiste puhul suudaksime tuua portsjonite arvu 16 pealt 12 peale," ütles Ehasoo.
16 portsjonit kõlab küll meelevaldselt, kuid tegelikkuses ei tähenda see visuaalselt suuri koguseid - portsjoni moodustab juba näiteks kümme grammi kartulikrõpse või 15 grammine saiake.
Tegelikult oleks normaalne päevas süüa maksimaalselt neli portsjonit magusat või soolaseid snäkke. Karastusjookide puhul moodustab portsjoni juba sada grammi, mis tähendab, et pudeli limonaadiga on juba teismelise poisi puhul norm viiendiku võrra ületatud.
Nurga sõnul ei pruugi aga menüüd nii kergelt muutuda, sest kui kooli juhtkond oleks nõus ehk muutusi ellu viima, siis vastuseisu võib tulla kindlasti lastevanemate hulgas. "Nemad ilmselt tunnevad, et nende lapsed võiksid ikkagi saada ka pirukaid, saiakesi ja võib-olla karastusjooke."
Uuringutes on leitud, et kooli toidukeskkonna muutmine võib avaldada positiivset mõju laste toitumiskäitumisele. 2016. aastal läbiviidud uuringust selgus, et Eesti koolide territooriumidel olevates kohvikutes ja müügiautomaatides pakuti kõige enam müügiks maiustusi (59,5%), mahlajooke (54,4%), võileibu (53,9%) ja karastusjooke (50,2%). Puuvilju pakkusid müügiks vaid 24% ja köögivilju 16% müügikohtadest, teatas sotsiaalministeerium.
Eelnõuga on kavas muu hulgas keelustada solaariumi- ja tätoveerimisteenus alaealistele. "Uuringud näitavad, et solaariumikülastajatel on 74% suurem tõenäosus haigestuda melanoomi," põhjendas Jesse.
Tätoveerimise keelustamine alaealistele on aga seotud teiste terviseriskidega, nagu näiteks nakkushaiguste ja nahakahjustustest tingitud seisunditega.
Rahvatervise seaduse eelnõu saadeti tänavu juulis esimesele kooskõlastusringile, nüüd saadetakse see teisele ringile justiitsministeeriumisse.
Alates 1995. aastast senini kehtiv rahvatervise seadus asendatakse uue terviktekstiga, sest ministeeriumi hinnangul ei vasta täna kehtiv seadus täielikult tänasele praktikale ja vajalikkusele.
Uue rahvatervise seaduse eeldatav jõustumisaeg on 2019. aasta esimesel jaanuaril. Määrusi, milles kehtestatakse täpsemad toitlustamise nõuded, hakatakse välja töötama järgmise aasta alguses.
