Hiljutistest traagilistest rongiõnnetustest ajendatuna jälgisid Põhja prefektuuri politseinikud täna alates kella neljast Tallinna kesklinnas Tondi raudteeülesõidu ning mitmete ametlike ja isetekkeliste ülekäikude juures, kas inimesed peavad ohutusnõuetest kinni.

Kauba ja Asula tänavate läheduses olevate isetekkeliste ülekäigukohtade juures ei olnud kella nelja ajal ühtegi raudteed ületada soovivat inimest näha. Tõenäoliselt sundis politseiametnike kohalolek potentsiaalsed riskijad teist marsruuti valima.

Tondi raudteeülesõidu juures pidi aga mitu inimest leidma mõne minuti, et vestelda politseinikega, kes kordasid üle, miks pole mõistlik raudteed ületada siis, kui foorid ja kõrvulõikav helisignaal rongi tulekust märku annavad.

Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse juht Taavi Kirss ütles Delfile, et politseinikud on kaardistanud kõige ohtlikumad kohad, kus on isetekkelised ülekäigukohad. "Jalakäijad valivad raudtee ületamiseks sellise koha, kus see ei ole ette nähtud ja see tegevus on neile endile ohtlik," märkis Kirss.

Küsimusele, kas sellised isetekkelised ülekäigukohad pole märgiks, et mõnda kohta oleks tarvis rajada uus ülekäigukoht, vastas Kirss, et Kauba ja Asula tänava kandis, kus asub ka Kitseküla rongipeatus, on ametlikke ülekäigukohti tegelikult piisavalt. "Pahatihti inimesed mõtlevad oma mugavuse peale ja valivad selle kõige lihtsama tee. Aga see lihtsam ei tee ei ole mitte kunagi kõige ohutum tee. Mõeldakse, et ma ju vaatan ja minuga mitte midagi ei juhtu. Samas need inimesed, kellega need õnnetused raudteel või siis ka sõiduteel vales kohas ületamisel on ette tulnud, on ka kindlasti mõelnud, et ma ju vaatasin. Aga õnnetus on ikkagi juhtunud."

Kirss rõhutas, et jalakäijad peaksid olema ettevaatlikud ja ületama raudteed selle koha pealt, kus see on lubatud, ametlik ja ette nähtud.

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et inimesed oleksid raudteed ületades tähelepanelikumad, kuna paljud meist kuulavad muusikat või on liialt hajevil.

Ülekäigukohas soovitab Kirss rongi nähes peatuda ja oodata, kuni see on möödunud. "Arvestama peab seda, et rongijuht võib teid märgata, aga rong oma massiga on nii suur, et rongi pidama saada on päris võimatu. See kindlasti ei ole niimoodi nagu sõiduautoga pidamasaamine."

Samasuguse palve esitas Kirss ka autojuhtidele, kes kipuvad viimasel hetkel raudteed ületama. "Linnaliikluses on päris palju märgata seda, kui raudteeülesõidukoha juures on foorid põlema läinud, tõkkepuud on alla lastud, aga ikkagi leidub inimesi, kes otsustavad viimasel hetkel raudteest üle põigata. See tegevus on väär ja see tekitab ohtu ennekõike sellele autojuhile, aga ka kogu rongiliiklusele üldiselt," viitas Kirss kahjudele, mis võivad tekkida rongiavarii tagajärjel.