1. Piirivalvurid ja nende tehnika hoiti sündmuskohast eemal. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri sõnul oli kokku lepitud, et PPA ei valva riigipiiri viisil, nagu seda tavaliselt selles piirilõigus tehakse. „Võib öelda, et me tekitasime kaitsepolitseile akna, mis kandis ühte kindlat eesmärki ja see eesmärk on seotud riigi turvalisusega," ütles Vaher.

„Meie riik ei ole selline, et PPA ei tea, mida teeb kaitsepolitsei piiril. Ei ole nii, et me vaikselt hiilime kuhugi piirinurka ja hakkame seal vaikselt toimetama lootuses, et meie kolleegid meid ei märka," kritiseeris Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu väiteid, nagu oleks Eestil probleeme oma piiri valvamisega.

„Selles piirilõigus nemad [PPA - M.V.] ei patrullinud, ei valvanud, videosalvestisi ei teinud, tehniliselt seda piiri ei jälginud," lisas Sinisalu.

2. Kohver polnud piiril üksinda: „Seal oli julgestus. Ma ei saa kahjuks öelda, palju neid inimesi oli, aga neid oli rohkem kui üks," ütles Sinisalu.

„Peame lähtuma sellest, et vastaspoolel tegutses julgeolekuteenistus, mis oli kavandanud operatsiooni kinnipidamise eesmärgil. Seetõttu kasutati lõhkeseadeldise abil suitsu tekitavaid seadeldisi, mis tõenäoliselt tekitavad nii šoki kui ka pimeduse ja kurtuse ühel ajal ja selle tõttu ei saadud reageerida. Sellel hetkel, kui oleks saanud reageerida, oli Eston Kohver toimetatud teisele poole piiri ja meie töötajatel on rangelt keelatud sisenemine Venemaale. Sellist võimalustki pole, et julgestajad oleks saanud järgneda üle Eesti-Vene piiri."

3. Kas Kohveri röövimine on poliitiliselt motiveeritud? „Vaataksin seda pigem kahe julgeolekuteenistuse või eriteenistuse vahelise võitlusena, ma ei vaataks seda eraldi poliitika küsimusena. See ei ole välispoliitika kui selline. Julgeolekuteenistuste vaheline intsident piiril, kas see on poliitika, on eraldi teema," ütles Sinisalu.  

Vaata Delfi videost, kuidas pareerivad kapo ja PPA juhid küsimust, kas Kohver tegi operatsiooni kavandades strateegilise valearvestuse.