Täna varahommikul kell 4 alustas politsei terrorismivastast õppust ATHOS 2016, kus harjutati relvastatud kurjategijate kinnipidamist ja ohu kõrvaldamist. Kella kümneni kestnud õppusel osales 400 inimest, nende hulgas 20 eriüksust 15 riigist.

Eerik Heldna sõnul imiteeris õppus keskmisest kindlasti suuremat kriisi. "Ei olegi mõtet harjutada väga lihtsates tingimustes ja mängitigi läbi sellised stsenaariumid, kus neid rünnakuid oli mitu ja mitmes kohas korraga," ütles kapo peadirektori asetäitja, lisades, et loodud tingimused olid toimunud terrorirünnakutega võrreldess suhteliselt harva esinevad või väga-väga erandlikud.

"Aga kui teha nii suurt ja mastaapset õppust ja kutsuda nii palju partnereid erinevatest riikidest, siis kindlasti ei ole ka mõtet harjutada kõige lihtsamaid asju," selgitas Heldna.

Esmane abi on kindlasti Eestist mõne tunni kaugusel.
Eerik Heldna

Õppusel oli kohal 15 riigi esindajad ning Heldna kinnitas, et suure kriisiolukorra tekkimisel sõltub eriüksuste reageerimise kiirus partnerist ja riigi füüsilisest kaugusest. "Meil on läbi harjutatud nii lähemal kui kaugemal asuvate kolleegidega. Esmane abi on kindlasti Eestist mõne tunni kaugusel. Meie head kolleegid väga lähedalasuvatest riikidest, kellega me oleme ka varem selliseid harjutusi väiksemas mahus teinud, on seda praktikas tõestanud. Me kindlasti ei ole üksi, meil kindlasti pole vaja sattuda paanikasse, et nüüd me peame lahendama väga keerulisi olukordi täiesti limiteeritud jõududega siin ja omaette," rõhutas Heldna.

"Aga see ei tähenda seda, et me ei peaks olema valmis olema ise esmased reageerijad," märkis ta.

"Ehk siis see oligi kombinatsioon eelkõige, kui kiiresti me saame partnerid kohale, kui ühist keelt me kõneleme, mis tegelikult kriisiolukorras osutub kõige tähtsamaks, ja - mida ei tohi kindlasti unustada - milline on meie tagala. Ehk siis kui kiiresti me suudame hakata koostööd tegema päästeametiga, kiirabiga, kuidas me suudame kaasata näiteks meie kaitseväe kolleege. Ehk siis kõik see, kuidas mõelda raamidest väljas ja olla paindlik. See on väikeriigi edukuse võti, ega muud varianti ei ole," sõnas Heldna.

Sa pead kõnelema n-ö ühist keelt, sa pead aru saama, mida ootab sinu partner, ja see tuleb ainult harjutamise käigus, seda ei ole võimalik õppida kuskil laua taga või lugeda õpikust.
Eerik Heldna

Koostöö liitlaste vahel ongi Heldna sõnutsi sellise rahvusvahelise õppuse kõige peamisem eesmärk. "Selge see, et ühe terroristliku rünnaku tõrjumises suure tõenäosusega täna keegi jalgratast ei leiuta. Mida on võimalik paremini ära kasutada, on teada, mis sul on, mis tasemel sa oled ja kes on need kolleegid-sõbrad, kellega on võimalik hakata seda kriisi koheselt lahendama."

Heldna hindab tänast õppust küllaltki hästi kordaläinuks, kuid on asju, mis vajavad parandamist. "Tuleb alati olla ka natuke enesekriitiline. Kindlasti viis plussi sellele õppuse tulemusele panna ei saa, tugev neli pluss küll. Oli asju, mille kohta ei saa öelda, et üllatasid positiivselt, aga pigem oli positiivne kinnitus, et jah, me suudame, jah, me oskame. Meie professionaalsuse osas, ükskõik millise eriüksuse me siis eestist võtame, ei ole kindlasti midagi häbeneda ei oma oskuste, ei oma suhtumise poole pealt, aga, nagu alati, sa pead kõnelema n-ö ühist keelt, sa pead aru saama, mida ootab sinu partner, ja see tuleb ainult harjutamise käigus, seda ei ole võimalik õppida kuskil laua taga või lugeda õpikust."

Terrorismioht on Eestis väike

Meil ei ole märke sellest, et Eestisse oleks tekkinud radikaliseerunud – ükskõik kas poliitilistel, religioossetel või mingitel muudel äärmuslikel motiividel – rühmitused, kes tahaksid toime panna midagi taolist, nagu on kahjuks juhtunud väga paljudes Lääneriikides.
Eerik Heldna

Heldna kinnitas, et suurt terrorismiohtu Eestis ei ole. "Terrorismitase on Eestis madal. Seda võib rahustuseks kõigile täiesti siira ja rahuliku südamega öelda. Meil ei ole märke sellest, et Eestisse oleks tekkinud radikaliseerunud – ükskõik kas poliitilistel, religioossetel või mingitel muudel äärmuslikel motiividel – rühmitused, kes tahaksid toime panna midagi taolist, nagu on kahjuks juhtunud väga paljudes lääneriikides."

Samas möönis ta, et milleski lõplikult kindel olla ei saa ja kapo teeb kõik, et hoida rünnaku tõenäosust võimalikult väiksena. "Öelda, et me elame suletud maailmas ja et see oht ei või olla meist ka tundide kaugusel, me ei saa. Kaitsepolitsei kõige peamine ülesanne koos oma politseikolleegidega on eelkõige olla sammuke ees info valdamises. Mida me teame, kes võivad olla need ohtlikud isikud. Loomulikult, me ei suuda anda sajaprotsendilist garantiid oma õnnestumise osas, aga me peame tegema kõik selleks, et terroristliku rünnaku tõenäosus oleks võimalikult madal."

Vaata suurõppuse galeriid!