Kallo ei osanud öelda, kas rahvakogu valim sattus selline, kes ei esinda neid inimesi, kes soovivad presidenti otse valida või on soov presidenti otse valida ajas muutunud.

Kallo sõnul on presidendi otsevalimist püütud erineval moel algatada vähemalt üheksal korral, kuid alati on see riigikogus välja hääletatud. "Nüüd tundub, et ka rahvas enam ei soovi presidenti otse valida," lausus Kallo.

Neljapäeval tuleb Keskerakonna saadikute algatusel riigikogus esimesel lugemisele põhiseaduse muutmise seadus presidendi valimiskorra muutmiseks.

Algatajad usuvad Eesti rahva tarkusesse valida Eestile vääriline riigipea ning soovivad seetõttu, et riigikogu loovutaks selle õiguse rahvale.

Rahvakogus ei leidnud presidendi otsevalimine üllatuslikult toetust. Otsevalimise poolt oli 39 protsenti ja praeguse korra poolt 61 protsenti arutelupäeval osalenud inimestest.