DELFI VIDEO: Jaak Aaviksoo: strateegiatesse tasub suhtuda kerge skepsisega
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kelle sõnul tuleb strateegiatesse suhtuda kerge skepsisega, loodab septembris esitada valitsusele kinnitamiseks uue haridusstrateegia lähtealused aastateks 2014-2020.
„Õppeaasta alguseks peaks valmima lähteülesanne haridusstrateegia koostamiseks,“ rääkis Aaviksoo Käärikul toimunud Metsaülikoolis esinedes. „Võtan selle näppu ja lähen septembris valitsusse ja palun luba strateegia koostamiseks. See peaks olema aastateks 2014-2020 ja selle võiks kinnitada riigikogu.“
Strateegia periood langeb tema sõnul kokku ka Euroopa Liidu finantsperspektiivi perioodiga. Strateegia koostamiseks jääb ministri sõnul aasta.
„Ma jätkuvalt usun, et seda tasub teha,“ ütles Aaviksoo, kuid ta ei osanud prognoosida, kas me 20 aasta pärast jõuame ka sinna välja, kuhu me tahame välja jõuda.
Aaviksoo, kes on ühel või teisel moel olnud 20 aasta jooksul haridusstrateegiate loomise juures, tõdes, et strateegia koostamise töö on huvitav, kuid entusiasm on 20 aasta taguse ajaga võrreldes väiksem.
„Midagi on kokku lepitud ja midagi on ka ellu viidud, aga rahuldust sellest ei ole tekkinud,“ ütles minister. Minister tunnistas, et ta tajub rahulolematust Eesti hariduseluga ja tema jaoks on see mõtlemise koht.
Haridusküsimuste kokkuleppele jõudmine on tema sõnul keerulisem kui paljudes teistes elu valdkondades. „Meie teadmised haridusest ja haritusest on veel väga kesised,“ avaldas ta selle põhjuse. „Palju sellest on eelteaduslik. Paljusid seisukohti tuleb ümber hinnata.“
Hariduse strateegia kujundamisel pudenevad tema sõnul ratsionaalsed argumendi käest ja neid asendavad uskumused ja hoiakud. „Kokkuvõttes kipub see olema maitse asi, mille üle ei vaielda, vaid kakeldakse,“ sõnas Aaviksoo.
Kolmanda mõttena tõi Aaviksoo välja sõna demokraatia, mille mõte on taanudnud seletusele, et „demokraatia on see kui kõik teevad nii nagu mina tahan“. Igasugune kokkulepe piirab aga tema sõnul valikuvabadusi ja kui me lepime järgmise 20 aasta strateegia kokku, siis me piirame nende inimeste valikuvabadust, kes 20 aasta jooksul sünnivad.
„Arusaamine strateegia vajalikkuse järgi on riigis olemas,“ rääkis Aaviksoo. „Neid koostatakse ning tehakse erineva taseme arengukavasid.“ Samas valitsevad kõikide strateegiate suhtes eelhoiakud.
Tegelikku elu mõjutavad ministri sõnul kõige rohkem mitte strateegiates kirja pandud eesmärgid, vaid rahalised otsused. „Praktilisi tulemusi mõjutavad need otsused, millega on seotud teatud ressurss – aeg, raha ja inimesed,“ lausus ta.
„Strateegiate, tegevuskavade ja arengukavade kokkuleppimine on kindlasti vajalik ja tervitatav ettevõtmine,“ kõneles Aaviksoo. „Enne kui hakatakse kokkuleppe baasil langetama olulisi valikuid, selleni on veel pikk tee.“
Aaviksoo tõi näiteks koolivõrgu korrastamise, mille vajalikkusest on kümme aastat räägitud, kuid milleni pole siiani jõutud. Teise näitena mainis ta õppekava, mis võiks olla palju vähem faktipõhine ja rohkem arutlev. „Suure õhinaga mindi tegema uut õppekava, kümme aastat kirjutati, vaieldi ja tulemus oli nagu ikka – maht läks suuremaks ja faktipõhisus kasvas veelgi,“ kritiseeris minister õppekava mahukust.
Eesti Koostöö Kogu, Eesti haridusfoorumi ning haridus- ja teadusministeeriumi ühine töörühm esitasid mullu suvel haridus- ja teadusministrile Eesti haridusstrateegia 2020, mis toob välja hariduse viis suurt väljakutset järgmiseks kümnendiks.
Eesti hariduse viis suurt väljakutset on liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine innovaatilise majandusega ning uue digikultuuri kujundamine haridusruumi osaks.
