"Loomulikult on riigi huvides, et võimalikult paljud inimesed leiaksid tööd, et meie haridussüsteem vastaks sellele töökohtade struktuurile jne, aga lõplik vastutus on ikka inimesel endal," ütles minister Delfile.

Aaviksoo sõnul peaks iga noor inimene eelkõige silmas pidama kaht asja: esiteks iseenda huvisid, aga teiseks ka ühiskonna vajadusi. "Kindlasti on oluline ka see, et me annaks endale aru, et töö ei tule ise meie juurde. Töö tuleb üles leida. Tulevase töö peale tasub juba seega mõelda juba ülikoolis õppides," lisas Aaviksoo.

Minister tõi välja, et näiteks võiks ülikoolis õppides käia ennast tööandjate juures pakkumas ning olema valmis tegema ka madalalt tasustatud tööd. "Eestis on buumiaastatega üldse leidnud paljud inimesed väga lihtsalt tööd, kui võrrelda teiste riikidega. Kuus kuud pärast ülikooli lõpetamist on Eestis tööd leidnud näiteks oluliselt suurem hulk kui Inglismaal või ka Prantsusmaal," lisas Aaviksoo.

Rääkides riigi rollist noore inimese karjääris, arvas haridusminister, et see võiks näiteks karjäärinõustamises olla suurem. Ministri arvates tulekski karjäärinõustamisega algust teha juba põhikooli lõpus, kui valitakse gümnaasiumi- või kutsehariduse vahel.

"Kutseharidus pakub väga kindlaid töökohti ja pole mingit kahtlust selles, et kitsama ehituseriala selgekstegemine on üsna kindel valik ja kõik IT-erialad on üsna kindlad valikud," ütles Aaviksoo.

Lisaks tõi minister välja asjaolu, et töökohta otsides võiks inimesed vaadata ka mujale, kui ainult oma kodukohta. "Miks mitte otsida endale mõni töökoht arenevas keemiaettevõttes Ida-Virumaal? Ja seda sõltumata sellest, kas olete sündinud Saaremaal, Tartus või Virumaal. Samuti ka välismaal alaline töötamine on väga mõistlik osa karjäärist. Noored inimesed võiksid kohandada endas hoiaku, et ei ole midagi imelikku mõnda aega välismaal õppida ja ka töötada," arvas Aaviksoo.