DELFI VIDEO: Jaak Aaviksoo: milleks on noorel inimesel vaja taguda pähe lõikuvate kõõlude teoreem?
Minister rääkis Käärikul toimunud Metsaülikoolis, et hariduse rahastamises on olukord parem kui meditsiinis või mõnes muus valdkonnas.
„Väheme raha eest tuleb rohkem teha, muidu teevad hiinlased meie eest ära,“ nentis minister, kes loodab järgmise aasta riigieelarvesse saada õpetajate palgatõusuks lisaraha.
„Natuke raha loodan Ligi (rahandusminister Jürgen Ligi - toim.) käest saada, kuid kindlasti mitte nii palju kui küsitakse,“ oli Aaviksoo realistlik. Samuti ei saa tema sõnul vajalikus mahus raha juurde ka meditsiin ega ühegi teise eluala esindajad.
„Me tahame saavutada, et õppimine oleks efektiivsem ja tõhusam, et see, mida õpetatakse oleks kasulik inimesele ja ühiskonnale ja et ta oleks säästlik,“ rääkis minister eesmärkidest. „Seda tuleb korraldada nii, et tarbetut tööd ei tehtaks.“
Õppekavad on üle koormatud
Aaviksoo hinnangul on õppekavad üle koormatud. „Riiklik õppekava võiks olla palju lihtsam ja siis jääks ära palju tarbetut tööd,“ lausus minister.
Ta tegi ettepaneku anda näiteks matemaatika ainekava kehalise kasvatuse õpetajale, kes tõmbaks sealt maha kõik, millest ta aru ei saa ja eesti keele ainekava bioloogia õpetajale ning niimoodi risti-rästi kontrollides kaotada ära kõik üleliigne.
Aaviksoo küsis ka Metsaülikooli rahvalt oma lemmikküsimuse – milleks on vaja õppida koolis lõikuvate kõõlude teoreemi?
Ministri sõnul võiks õppekava mahtu poole võrra vähenda ja kooli välishindamised kontsentreerida samuti 50 protsendile õppekavast. Ta polnud küll selles osas väga optimistlik, kuid pakkus, et välishindamine võiks sarnaned PISA testile, kus hinnatakse õpilase kompetentsi, mitte faktiteadmisi.
Lisaks on ministri hinnangul koolile pandud tohtult palju kohustusi, mille järgi pole praktilist vajadust, mistõttu tuleks vähendada bürokraatiat koolis. Ta tõi näiteks kooli arengukava, millega on sama moodi kui paljudes teistes ametiasutustes - kui kontrollid tulevad, palutakse sekretäril valmis kirjutada.
Koolijuhi vastutus peab kasvama
Samal ajal peab sisuline vastutus koolis kasvama. Siin sõltub ministri sõnul palju koolijuhtidest. „Kooli headus seisneb kooli juhis ja motiveeritud õpetajates,“ tõdes minister.
Ta tõi näite kaitseväest, kus ta palus uurida, millistest koolidest tulevad sõjaväkke noormehed, kes ei räägi eesti keelt ja sealt joonistus selge muster. „See on direktori teha. Piisab kui vaadata kooli direktorit ja saad aru, kelle koolis saab eesti keele selgeks ja kus mitte,“ kõneles Aaviksoo võrreldavatest vene õppekeelega koolidest. „Sama metoodika, samad palgad,“ loetles ta. „Lihtsalt on vaja paljudes küsimustes suurendada personaalset vastutust.“
Aaviksoo hinnangul on ka õpetajate motivatsioonisüsteem täna äraspidine. „See on mõtlemise koht, kas anda koolijuhile suurem vabadus õpetajaid motiveerida,“ rääkis ta. „Õpetajad kardavad täna direktori kasvanud otsustusõigust. Mõned võib-olla kardavad õigustatult.“
Riigieksamite tabelite osas on Aaviksoo sõnul vaja pingutada ja hakata mõõtma lisandväärtust, et hinnangud koolide üle langetatakse selliselt, kus sisendi väärtus lahuatakse väljundi väärtusest. Üheks osaks sellest on Aaviksoo sõnul ka põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine. Täna on ilma gümnaasiumiosata põhikoolid tema hinnangul ebaõiglaselt madalalt hinnatud.
