"Kindlasti mõjutab ta nüüd piirangute võimalikku kehtetuks tunnistamist ehk siis viimasest juhtumist konkreetses piirkonnas peab olema möödunud vähemalt 12 kuud. See 12 kuud kindlasti nihkub edasi," tõdes Kalda Delfile antud intervjuus.

"Ei oska öelda ka seda, millise hoiaku võtab üldse Euroopa Komisjon juhtumite põhjal, mis on teatavaks saanud Poolas ja Leedus. Alles mõni aeg tagasi tühistati seal piirangud, aga samades piirkondades avastati uued juhtumid. Selle poliitika kohta, mida Euroopa Komisjon nüüd edaspidi nende piirangute kehtestamisel ja kehtetuks tunnistamisel rakendab, on hetkel veel raske midagi öelda. Aga vaieldamatult me teeme kõik selleks, et need piirangud oleksid proportsionaalsed ja et need kehtiksid nii kaua, kui tõesti ajalik on, ehk need ei oleks ebaproportsionaalselt piiravad seapidajatele ja ka sealiha käitlejatele," kinnitas Kalda.

Aafrika seakatku taudikolle Jõgevamaal Tõrve külas

Seakatku kolle avastati Jõgevamaalt Tõrve külast ning Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja sõnul asub ohustatud järelevalvetsoonis kokku neli seapidajat. "Ülejäänud farmides meid ohumärkidest teavitatud ei ole, aga meie poolt saavad need üksused üle vaadatud, kontrollitud, ka vajalikud uuringud läbi viidud."

Lisaks on teada, et Jõgevamaal on veel ühe farmi puhul tekkinud kahtlus, et ka seal on sigade Aafrika katk valla pääsenud. Täpsemaid detaile Kalda hetkel avaldada ei saanud.

Kalda selgitusel on statistiliselt tõestatud, et kõige suurem tõenäosus haigustekitaja koduloomade populatsiooni sattumiseks on juunist septembrini.

Viiruse ehk haigustekitaja kontsentratsioon looduses on Kalda hinnangul päris kõrge. "Käesolevaks ajaks on uuritud üle 9000 metssea ja nendest üle 850 on tunnistatud sigade Aafrika katku suhtes positiivseks," tõi Kalda välja murettekitava fakti.

Mis puutub metssigade populatsiooni, siis on näha, et vaibumismärke ei ole. Mis puutub kodusigade populatsiooni, siis seal on väga palju ära teha loomapidajatel endil.
Olev Kalda

Küsimusele, kas sellel aastal võib võrreldes eelmise aastaga vähem seakatku juhtumeid esineda, vastas Kalda, et sellist prognoosi on keeruline teha. "Mis puutub metssigade populatsiooni, siis on näha, et vaibumismärke ei ole. Mis puutub kodusigade populatsiooni, siis seal on väga palju ära teha loomapidajatel endil ja põhivastutus lasub siin loomapidajatel. Ehk siis kuivõrd nad suudavad tagada bioohutuse nõuete täitmist."

Kalda rõhutas, et nõuded ei ole kehtestatud põhjuseta. "Need on ikkagi konkreetse eesmärgiga: hoida eemale taudi farmist. Nende nõuete järgmine on kompleksne, et mitte võtta eraldiseisvana ühte või teist nõuet," märkis ta.

Kalda lisas, et metssigade küttimine ei ole eesmärk omaette. "Eesmärk on siiski võimalikult madalale viia võimalust, et viirus satub metsast farmi. Ehk siis looduses oleks nakkusohtliku materjali kontsentratsioon võimalikult madal. Selleks viiakse alla metssigade arvukust piirini, mis piiraks võimalikult tulemuslikult haiguse levikut loomalt loomale metssigade hulgas. Tegeldakse ka metsseakorjuste nõuetekohase kõrvaldamisega looduses ehk et kogume informatsiooni, kus on leitud korjuseid, ja need korjused kõrvaldatakse jahimeeste endi poolt või kõrvaldame meie."

Veterinaar- ja toiduamet tuvastas Jõgevamaal asuvas kuue seaga kodumajapidamises Aafrika seakatku. Taudipunktis on kehtestatud karantiin, sead on hukatud.