Kohal on kümme keeleõppurit, pärit on nad sellistest riikidest nagu Egiptus, Kongo, Iraak, Sudaan, Iraan, Elevandiluurannik, Valgevene, Benin ja Pakistan.

Tänases tunnis õpitakse uue sõnavarana puu- ja juurvilju ning marju. Et kõik saaks uutest sõnadest aru, tõlgitakse need inglise keelde ning sealt edasi araabia keelde.

"Minu araabia keel piirdub sellega, et tean teatuid elementaarseid sõnu, viisakusväljendeid ja sõnavara, mida oleme tunnis õppinud," selgitas Anneli Võso, kes lisaks eesti keele õpetamisele korraldab Vao varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse teenuste ja rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumist.

Võso nendib, et keeletunnid peaksid toimuma kolm korda nädalas. Praegusel suvisel ajal on keeletunnis koos nii algajad kui edasijõudnud. Keeleõpetaja sõnul arenevad ikkagi need õpilased, kes teevad kodutöid ja kordavad õpitut ka väljaspool keeleklassi. "Kui ta läheb poodi, siis küsibki pool kilo kana," sõnas Võso.

Keeletunnid toimuvad neli korda nädalas. Kaks korda ingliskeele ja kaks korda vene keele baasil. Keeletundides osalemine on vabatahtlik.

Vaata videost, mismoodi õpivad varjupaigataotlejad Vaos eesti keelt. Lisaks vastab Anneli Võso, kas iga keeletund on niivõrd maiustamisrohke, kas keeleõpetaja oskab ise araabia keelt, kui kiirelt keeleõppijad arenevad ja kas eesti keele õpe peaks olema varjupaigataotlejatele kohustuslik.