DELFI VIDEO JA FOTOD: Looduskaitsjad avaldasid riikliku metsanduspoliitika vastu meelt

 (93)

Loodussõbrad ja -kaitsjad kogunesid täna keskkonnaministeeriumi ette, et protesteerida riikliku metsanduspoliitika vastu, mis keskendub meeleavaldajate sõnul pigem metsamajandusele kui looduskaitsele.

Kell 13 keskkonnaministeeriumi ette kogunenud meeleavaldajate sõnul tekitab rahulolematust uus metsaseadus, kus uued lageraie mahud ületavad metsa juurdekasvu ning kuusikute raievanust langetatakse ilma elurikkust kaitsmata.

Meeleavalduse korraldaja Züleyxa Izmailova ütles Delfile, et meelt avaldatakse keskkonnaministeeriumi praeguse metsanduspoliitika vastu. "Me ei ole nõus, et sellises mahus puid maha võetakse, nagu praegu on kavas," selgitas ta. Meeleavaldaja sõnul peaks esmalt vaatama üle praegu kehtiva metsandusarengukava, mida on ka riigikontroll tugevalt kritiseerinud. "Kui meil juba teadlased väga murelikud on, on viimane aeg midagi ette võtta," lisas Izmailova.

Meeleavaldajaid kogunes ministeeriumi juurde umbes sada ja koheletulnutega tuli kohtuma ka keskkonnaminister Marko Pomerants, kes umbes 20 minutit vastas metsakaitsjate küsimustele ja andis intervjuusid.

Metsakaitsjate protestiüritus Tallinnas Foto: Andres Putting
Seotud lood:

Umbes pool tundi pärast meeleavalduse algust hakkasid piketeerijad rongkäigus Toompea poole liikuma. Teel jagati lendlehti ja informeeriti inimesi praeguse metsanduspoliitika ohtudest.

Kell 14.30 andsid pikettijad riigikogu saadikule Rainer Vakrale üle 101 kultuuritegelase koostatud avaliku kirja ja tuhandete allkirjadega petitsiooni, millega nõutakse säästvamat metsanduspoliitikat, kodanike kaasamist poliitilisse otsustusprotsessi ja keskkonnaministeeriumi tegevuse riiklikku uurimist, et välja selgitada, kes ja miks vastutavad jätkusuutmatu ja elurikkust ohustava metsanduspoliitika eest.

Metsakaitsjate protestiüritus Tallinnas Foto: Andres Putting

Uus metsaseaduse muudatus, millega alandatakse kuuskede raievanust kahekümne aasta võrra, kuigi Eesti metsade olukord spetsialistide sõnul üha enam muret tekitab, tõi pärast justiitsministeeriumisse kooskõlastamisele saatmist kaasa protestilaine nii keskkonnakaitsjate, kultuuritegelaste, teadlaste kui ka tavakodanike hulgas. Ministeerium väidab, et neid on protsessi kaasatud, osapooled ise aga nimetavad seda näiliseks kaasamiseks.

Metsakaitsjate protestiüritus Tallinnas Foto: Andres Putting

Praeguse metsanduspoliitika vastu on nii keskkonnaühendused kui ka riigist sõltumatud eksperdid (Asko Lõhmus, Raul Rosenvald jt), keda seaduse järgi peaks metsanduspoliitika kujundamisse kaasama. Tegelikkuses surutakse neid sellest protsessist kõikvõimalike vahenditega üha kaugemale, kusjuures nii Tartu ülikooli kui ka Eesti maaülikooli teadlased on korduvalt selgitanud, et praegust intensiivset raiepoliitikat aetakse elurikkuse ja tulevaste põlvkondade arvelt.

Kuu alguses alustasid metsanduspoliitika-vastast kampaaniat keskkonnaühendused, sellele järgnes omakorda saja ühe mõjuka kultuuritegelase avalik pöördumine ning petitsioonikeskkonnas algatatud petitsioon, millele on antud ligi 7000 allkirja.

Keskkonnaministeeriumi algatatud metsaseaduse muudatus plaanitakse esitada valitsusele kinnitamiseks ja riigikokku saatmiseks 2017. aasta alguses.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare