Väike saal, kus istung toimus, oli ajakirjanikke ja huvilisi täis. Kohtunik alustas küsimusega, kas saalis on alaealisi – nendel palus ta saalist lahkuda. Seepeale lahkus viis noort.

Tunnistajaid tänaseks kutsutud ei olnud, küll aga oli kohtunikuni jõudnud kirjalik taotlus Kaur Kenderilt, kelle soov oli, et teost ei loetaks ette kui pesumasina kasutusjuhendit, vaid selle loeks ette professionaalne kunstnik, auhinnatud näitleja Juhan Ulfsak. „See teos vääriks, et selle loeks ette keegi, kes kunsti väärtusest aru saab,“ sõnas Kender. Kohus otsustas jätta taotluse rahuldamata, nagu soovis ka prokurör.

Kaitsja esitas taotluse ka otsuse tühistamiseks, mille järgi on istungid osaliselt kinnised. Selleks viitas kaitsja Amazoni UK veebipoele, kus sõltumatu kirjastaja on teose müüki pannud. „Igaüks, kes soovib seda raamatut lugeda, saab selle tellida amazon.co.uk-st,“ märkis kaitsja, et teose levikut pole põhjust püüda enam piirata.

Prokurör viitas kultuuriministeeriumi komisjoni otsusele, millega soovitati teost mitte levitada. Samuti sõnas prokurör, et istungid ei tohiks olla avalikud, kuna nõnda pandaks pornograafilist teost esitades toime uus kuritegu. Kaitsja sellega küll nõus polnud, kuid kohtunik otsustas jääda siiski varem langetatud otsuse juurde.

Seejärel esitas prokurör Lea Pähkel oma avakõne, milles rõhutas nelja aspekti. Esiteks, et sõnavabadus pole absoluutne, kuna põhiseaduse mõttega ei tohi vastuollu minna. Teiseks, et karistusseadustiku paragrahv 178, mille järgi Kenderi üle kohut mõistetakse, ei eelda reaalset lapskannatanut. Fiktsiooni keelustamise eesmärk on prokuröri sõnul vähendada lapspornograafiat ja lapse väärkohtlemise ohvriks langemist.

„Kogemus ütleb – fiktsioon töötab,“ sõnas Pähkel, kelle kinnitusel on pedofiilide kodudest muude asjade hulgas leitud ka pornograafilisi kirjutisi. Prokurör rõhutas, et kohtumenetluse eesmärk pole anda hinnangut teose kirjanduslikule väärtusele ega žanrile. Veel lisas Pähkel, et pornograafia mõiste sisustamine kuulub kohtu pädevusse.

Pähkel kinnitas, et päring tehti ka Ameerika Ühendriikidesse ja Suurbritanniasse ning saadi vastus, et teos on karistatav ka USA-s ja UK-s. Plaanis on kohale kutsuda kaks asjatundjat, kes selgitavad muu hulgas, kes on pedofiil, kes on sadist, kas ja kuidas ja kellele võib mõju avaldada teos, kus on kujutatud laste piinamist, vägistamist ja tapmist.

Kohtule esitatakse ka MTÜ Lastekaitseliit seisukoht, mis on tauniv. Üle kuulatakse ka Kaur Kender, kes on kinnitanud, et tegu on õudusnovelliga. Samuti esitatakse Kenderit iseloomustavad materjalid, ja PERHi vastus, millest nähtub, et Kenderil on düssotsiaalne isiksushäire. Sellise diagnoosi teatamine ajas Kenderi naerma. Prokurör jätkas, et sellist häiret põeb inimene terve elu, seda ravida pole võimalik ja see inimesele endale probleeme ei tekita, küll aga võib see probleeme tekitada teda ümbritsevatele inimestele.

Kohtunik uuris esmalt, kas miski teeb nalja, kuid kõigi rahunedes küsis Kenderilt, kas süüdistus on talle arusaadav. Seepeale vastas kirjanik, et ta ei saa aru, mismoodi see teos on pornograafia või kuidas on see karistatav USA-s ja UK-s. Kui Kender aga nentis, et ta süüdistuse sisust aru saab, ütles ta kohtuniku järgmisele küsimusele vastates, et süüdi ta end ei tunnista.

Kaitsja Paul Keres jätkas seejärel oma avakõnega, milles ütles, et on nõus, et lapsi tuleb kaitsta, lastevastast vägivalda välja juurutada ja vägivalla eest karistada, ja usub, et sellega on nõus ka tema klient, Kaur Kender. Samas sõnas kaitsja, et karistused peaksid olema oluliselt karmimad, kui nad seda Eestis on, kuna hetkel kasutatakse palju tingimisi karistust.

Väärtusargumendid sõnavabaduse piiramiseks tuleks aga Kerese sõnul tähelepanuta jätta. Süüdistuses pole kaitsja kinnitusel sõnagagi ette heidetud, et tegu oleks vaenu õhutamise või vägivallale kihutamisega. „Teos pole mõeldud kellegi kihutamisele, vaid seksuaalkurjategijate alavääristamisele, naeruvääristamisele, ühiskondliku probleemi šokeerivalt esile toomisele, et inimestel tekiks vastikustunne, et kinnistada inimestes mõtet, et see pole aktsepteeritav, see on rõve. See on õuduslugu,“ kinnitas Keres.

„Me esitame tõendid, et see teos pole karistatav kummagi riigi seaduste järgi,“ sõnas kaitsja, kes vastukaaluks prokurörile rõhutas, et teose kirjanduslik väärtus on väga tähtis, samuti see, et Eesti riigis ei karistata kirjandusteoste kirjutamise eest.

Süüdistusakt on Kerese hinnangul fundamentaalselt puudulik, kuivõrd ei käsitle sõnagagi tahtlust. „Kaur Kender on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, need ütlused määratlevad väga hästi tahtlusseisundi sel hetkel, kui ta teost kirjutas. Nende faktide järgi pole tuvastatav, et ta soovis kirjutada lapspornot,“ sõnas kaitsja, kes kinnitas, et tegemist on satiiriga, õuduslooga, millel puuduvad igasugused pornograafia tunnused. Keres lisas lõpetuseks, et Kaur Kender tuleb õigeks mõista.

Kaitsja avakõne järel mindi vaheajale, kuna istung jätkub kinnisena. Kinniste uste taga loetakse ette Kaur Kenderi teost, mille üle protsess käib. Keres uuris, kui kaua prokuröril teose ettekandmisele aega võib kuluda. „Kolm esimest päeva kindlasti,“ vastas Pähkel.

Istung jätkub täna ja ka terve selle nädala jooksul kinniste uste taga.

Lapspornograafia vs õudusnovell

Harju maakohus otsustas veebruaris toimunud eelistungil rahuldada prokurör Lea Pähkli taotluse ja kuulutas Kaur Kenderi kohtuistungid osaliselt kinniseks. Avalikel kohtuistungitel esitatakse avakõne, süüdistus ja kaitsekõne. Tõendite uurimine toimub kinnistel istungitel.

Politsei alustas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimist seoses internetilehel nihilist.fm ilmunud Kenderi kirjutisega.

Kirjamehe tekst pealkirjaga Untitled-12 koosnes detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas teksti pornograafiliseks. Kender ise määratles kirjutatu õuduskirjanduseks. „See on selline tekst, mis on kirjutatud selleks, et teha lugeja pea seest katki, et hävitada igasugune võimalus erutuseks, et muuta porno jälgiks,“ selgitas ta.

Karistusseadustik näeb lapsporno valmistamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.