DELFI VIDEO ja FOTOD: Kapo töötaja Aleksei Dressen sai kahtlustuse riigireetmises

Riigiprokuratuuri ja kaitsepolitseiameti teatel esitati täna kaitsepolitsei töötajale Aleksei Dressenile riigireetmise kahtlustus.

Riigi peaprokurör Norman Aas ütles pressikonverentsil, et kaitsepolitsei töötaja Aleksei Dressen vahistati täna hommikul koos abikaasa Viktoriaga. Aleksei Dressenit on alust kahtlustada aastate jooksul Vene Föderatsiooni eriteenistusele FSB erineva talle kättesaadava tööalase teabe, sealhulgas ka riigisaladuse edastamises.

Abielupaar peeti kinni Tallinna lennujaamas, kus naine oli minemas Tallinna-Moskva lennule ning mees oli teda saatmas. Kinnivõtmise aeg valiti selline selleks, et oleks tuvastatav selge tahtlus infoga Eesti territooriumilt lahkuda ja Vene föderatsiooni minna. Saadi kätte ka asitõend ehk andmekandja infoga, rääkis kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg. Kahtlustatavad kinnipidamisel vastupanu ei osutanud ning nende suhtes teostatakse menetlustoiminguid

Aeg märkis, et kriminaalmenetlus selgitab välja, kaua Dresseni koostöö välisriigiga konkreetselt kestis, aga praegu võib kindlalt väita, et koostöö on toimunud aastaid. Kogu tegevuse paljastamine toimus pikaajalise vastuluurealase operatsiooni raames. Aeg nentis, et asi on sedavõrd värske, et tänane info on mitteammendav.

Aegi sõnul on Aleksei Dressen staažikas töötaja, kes alustas tööd 1993. aastal. Täna on ta spetsialisti ametikohal, kuid varem on ta olnud ka struktuuriüksuste juhi ametikohtadel. Viimasel ajal on ta valdavalt tegelenud igasugu äärmusliikumiste temaatikaga. Info, mida ta edastas, ongi tema töövaldkonnaga seotud. Infot hankis ta oma tööd tehes, vestlustest kolleegidega ja asutuses toimuvat jälgides.

Dressenit motiveeris materiaalne kasu. Kui palju täpselt, see kuulub väljaselgitamisele, aga et rahaliselt motiveeriti, on vähemalt osaliselt teada ja ka tõendid olemas, märkis Aeg.

Aeg märkis, et teavet Dresseni tegevuse kohta koguti märgatava aja jooksul. "Infot ei hoitud kinni, sama info, mis te täna avaldate, läheb ka rahvusvahelisse meediasse ja me ei taha, et vastane teaks, mis ajast alates oleme suutnud nende operatsioonile ligi pääseda."

1993. aastal politseisse tööle tulnud Dressen oli ENSV ajal miilitsa töötaja. Mis hetkest koostöö algas, ei teata, see on oluline küsimus, mida selgitada.

Dresseni abikaasa pole ametnik, vaid Aegi sõnul on tegu pigem koduse inimesega, kes on natuke eraettevõtlusega tegelenud, seda ka Vene suunal. Lennul Moskvasse kinni peetud abikaasat kasutati kullerina info väljaviimisel. "Eeldame, et ta sai oma tegevusest aru. Aga nagu ikka, kõik detailid peab välja tooma kriminaalmenetlus. Palju asju tuleb aga üle täpsustada," märkis Aeg.

Karistusseadustikus on riigireetmise kohta paragrahv number 232. Selle kohaselt on riigireetmine Eesti vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamine Eesti vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumine selle edastamise eesmärgil või selle edastamine välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule. Selle eest karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

Viimati sai riigireetmise süüdistuse kaitseministeeriumi kõrge ametnik Hermann Simm. 2009. aasta 25. veebruaril mõistis Harju maakohus Simmi süüdi riigireetmises ja saatis ta pikaks ajaks vangi.