Välisminister Keit Pentus-Rosimannus ütles kabinetinõupidamise järgsel pressikonverentsil, et Eesti osutab tänavu Ukrainale arengu- ja humanitaarabi kokku 2,35 miljoni euro eest. Minister tõi võrdluseks, et mullu oli abi suurus pisut üle miljoni euro.

Elementaarsetest asjadest vajatakse välivoodeid, ravimeid ja toitu. Pentus-Rosimannuse sõnul kujuneb konkreetne nimekiri Ukrainasse saadetavatest asjadest koostöös Ukraina endaga.

Kaitseminister Sven Mikser tõdes, et sõjaline vastasseis Ukrainas on eskaleerunud, kuid tema sõnul ei saa öelda, et Ukraina oleks sõjaliselt murtud.

Mikser rõhutas rahvusvahelise toe erakordset olulisust, et agressor ei saaks loota, et ohver murdub.

Kaitseministri sõnul ei ole praegu sobilik rääkida NATO võimalikust sõjalisest sekkumisest.

Mikser märkis, et Venemaa on talle kehtestatud sanktsioonide tõttu valu tundnud. "Need on olnud efektiivsed ja toimivad," sõnas Mikser.

Peaminister Taavi Rõivas tõdes, et Venemaa ei ole täitnud Minski rahulepingut ja edasi tuleb lääneriikidel arutada omapoolseid reaktsioone.

Esimene võimalus selleks on neljapäeval toimuval Euroopa Liidu välisministrite nõupidamisel. 5. veebruaril kogunevad NATO kaitseministrid ning 12. veebruaril toimub Euroopa Liidu ülemkogu.

Ukraina nõrk majandus vajab tuge

"Ukraina on de facto sõjas, majanduslikult on neil aga 15 miljardi dollari suurune puudujääk eelarves," rääkis Rõivas.

Nii Rõivas kui Pentus-Rosimannus ütlesid, et Ukraina vajab ka finantsilist tuge, et riik vastu peaks.

Peaminister rääkis, et 40 miljoni elanikuga Ukraina riigi eelarve on umbes 25 miljardit dollarit, mis on vaid ligi 2,5 korda suurem kui Eesti riigil. Praegu on neil sellest umbes 15 miljardit puudu ja mitte sellepärast, et nad makse ei suudaks koguda, vaid seda on vaja varasemate laenude teenindamiseks.

IMF ja USA on juba teatud osas garanteerinud täiendavaid laene. Uute laenude andmise eeltingimuseks on aga see, et Ukraina jätkaks oma reformidega ja vastaks ka muidu kehtestatud nõuetele, ütles Rõivas.