„Selline aeg on nii Eestis kui üle ilma otsa saamas, kus üleüldse midagi saab tagatubades paika panna,“ vastas Kross Paides toimuval Arvamusfestivalil Delfi küsimusele, kas on ühiskondlikel teemadel üleüldse mõtet avalikku debatti pidada.

„Loomulikult on jätkuvalt kabinette ja selliseid suitsuseid tubasid, kus mingeid plaane peetakse, aga nii poliitilist kui ühiskondlikku protsessi mõjutab täna selline avalik debatt märksa enam kui iial varem,“ lisas ta.
Kross tõi välja kaks temajaoks olulist Eesti arengut puudutavat küsimust, mis vajaksid sisukamat ja tõsisemat debatti.

„Esimene on Eesti üldine kurss, mis suurel määral taandub tegelikult meie majandusele ja hakkama saamisele tulevikus. Oleme rahvusvahelises plaanis jõudnud nii kaugele, kui me väheste vahenditega oleksime võinud loota n-ö kõige paremates unenägudes,“ rääkis ta.

„Järgnevad 5-10 aastat on Eesti jaoks strateegilise suuna mõttes määrava tähtsusega. Kas näeme allhankijaks ääremaaks või leiame arengumudeli, kus võitleme kõrgemas kaalukategoorias?“ lisas ta.

Teine teema, mis kõlab Krossi hinnangul fraasina küll natuke kulunult, kuid on oluline, on ühiskonna sidusus.

„Eestlaste-venelaste küsimus on võrreldes näiteks analoogsete olukordadega Balkanimaades lahenemas meil küllaltki kenasti, kuid aeglaselt. Eesti ühiskond on valmis selleks, et siin üks arenguhüpe teha,“ selgitas ta.

„Usun, et oleks väga halb kui Eestis ühiskonnas tekiks selline venekeelne mini-ühiskond, kes end vastandab Eesti üldisele arengule. Ma ei taha öelda, et venelased peaksid hakkama eestlasteks, kaugel sellest. Vene kultuur ja dimensioon tegelikult rikastab Eestit, nii kaua kuni suurtes asjades arenetakse ühes võnkes. See on osaliselt ka majandusküsimus, et inimressurss tegutseks enam vähem ühise eesmärgi nimel,“ rääkis Kross.