Harju maakohus tunnistas täna Aleksei Dresseni süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16aastase vangistusega.

Dressenilt konfiskeeriti riigituludesse 142 900 eurot.

Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg ütles, et Dressenite süüdimõistmiseni viis kapo enda poolt kogutud info, mis päädis kohtumenetlusega ja süüdimõistva otsusega. Uurmise käigus tegi kapo koostööd ka partnerorganisatsioonidega.

Aeg ütles, et tunneb heameelt, et tänaseks on riigireetur tabatud. „Tunnen heameelt, et probleem on tänaseks vanglas,“ lausus ta.

NATO saladused on kaitstud

Aeg kinnitas täna ajakirjanikele, et NATO saladustega Dressen kokku ei puutunud. „NATO saladused on kaitstud,“ kinnitas Aeg. Et Eesti on üks osa Euroopa Liidust ja meie saladus on ka Euroopa Liidu saladus, siis selles osas edastas Dressen ka Euroopa Liidu infot. Aeg möönis, et kahjustatud on saanud koostöö Lätiga.

„Meie hinnangul on see kahju väga oluline,“ hindas Aeg Dresseni tekitatud kahju. Ta viitas, et julgeolekuasutuse iseloomustus ja struktuur, mis on ise juba riigisaladus, on läinud vastaspoole teadvusse ning nõudnud ja nõuab ka edaspidi teatud muudatusi. „Selles mõttes on kahju väga oluline, aga ma ei oska anda sellele mõõdet,“ sõnas Aeg.

„Dresseni kultiveerimine algas 1998. aastal, tehti esimesed kontaktid,“ rääkis Aeg. Kuid juba siis oleks Dressen pidanud nendest kontaktidest tööandjat teavitama. „Selles mõttes oleks see andnud talle teatud mõttes induligentsi,“ ütles Aeg.

Suvepuhkuste ajal külastasid Dressenid regulaarselt Moskva lähedal Kašira linnas Viktoria vanemaid, kus Aleksei Dresseniga lõid kontakti kohalikud FSB ohvitserid. 1998. aastal algas värbamine ning 2001. aastal algas teadlik koostöö.

Aegi sõnul peeti tol ajal erandkorras võimalikuks kapo ametnike Venemaale sõitu ja kuna Dresseni naise vanemad elasid seal, siis lubati tal Venemaad külastada.

Peamiselt juhiti Dressenit Moskvast

Dresseni põhiline agendijuht Jevgeni Tjažkun on tänaseks tõusnud Moskva oblasti valitsuse ülema asetäitjaks. Teine agendijuht oli Mihhail Loginov.

Pärast 2001. aastat viidi kõik kohtumised kolmandatesse riikidesse, näiteks 2002. aastal kohtuti Küprosel, Türgis, 2003. aastal Tuneesias, 2004. aastal Malaisias, 2006. aastal Vietnamis, 2007. aastal Dominikani vabariigis ning 2009. aastal Marokos.

Info edastas Dressen kohtumiste käigus suuliselt ja hiljem asus kullerina tegevusse abikaasa Viktoria Dressen.

Mis võis kallutada Aleksei Dressenit reetmisele

Raivo Aegi sõnul mängis Dresseni värbamisel väga olulist rolli rahaline kasu, mingil määral ka pettumus karjääri seiskumisest Eestis.

Esialgu maksti töötasu kohtumiste käigus sularahas. Viimastel aastatel loodi pangakonto Venemaa pangas, mille abil sai Dressen raha välja võtta ka Eestis, kuid konto polnud nende nimel.

Raivo Aegi sõnul moodustas Dresseni sissetulekust ühe kolmandiku kaitsepolitseist saadav töötasu ja kaks kolmandikku Venemaalt reetmise eest saadud tasu.

„Üksikutele reeturitele jõutakse alati rohkem maksta kui kogu organisatsioonile,“ ütles Aeg. „Olulistel positsioonidel olevatele inimestele jõutakse alati maksta.“

1998. aastate lõpus jättis Dressen oma tööandja teavitamata kompromiteerimise ohust ja ka see võis olla Aegi sõnul üks motivaator riigireetmiseks.

Dressen edastas Venemaale kogu info, mis tal oli teenistulikult kättesaadav kuni täiesti salajase informatsioonini. Põhiliselt puudutas see tema tegevust äärmuslaste ja äärmusküsimustega.

Rahvusvahelisest koostööst oli Dressenil vähe infot, sest tema keeleoskus piirdus vene keelega. Seetõttu sai kompromiteeritud vaid koostöö Läti eriteenistusega.

Pronksiöö sündmusi ei mõjutanud

Aegi hinnangul ei saanud Dressen pronksiöö sündmuste käiku mõjutada, kuidgi tema töövaldkond kapos oli seotud äärmuslastega. „Ainuke mõju, mis seal olla võis, oli see, et informatsioon võis enne pronksiööd jõuda ka Venemaale, kuid sündmuste enda käigus ei olnud Dressenil võimalik oma sidekanaleid kasutades infot edastada,“ ütles kaitsepolitseiameti peadirektor.

Aeg meenutas, et kui põhilised sündmused toimusid Tallinnas 2007. aasta 26. ja 27. aprillil, siis Dressenil oli vahejuhtum alkoholi tarvitamisega 30. aprillil, kui tulisemad pronksiööd olid läbi.

Harju maakohus mõistis täna Aleksei Dressenile riigireetmise eest karistuseks 16 aasta pikkuse vangistuse.

Riigiprokurör Heili Sepp ütles, et seni teadaolevalt on see kõige rangem kokkuleppemenetluses tehtud otsus. Kohus ei ole veel kohtuotsust avalikustanud, kuna 15 päeva jooksul on võimalik otsust vaidlustada. Kohtuotsuse jõustumisel see ka avalikustatakse.