Ansip, kes teatas täna, et viib presidendile vastlapäeval lahkumisavalduse, kinnitas, et selles pole küll midagi sümboolset. 4. märts on Ansipi sõnul valitud selle järgi, et president Toomas Hendrik Ilves on siis veel Eestis ja pole lahkunud Jaapanisse. Järgmine võimalus avaldus Kadriorgu viia tekiks 10. märtsil.

Ansipi sõnul on peaministri vahetumine aasta enne valimis eelkõige valijate huvides.

"Viin tagasiastumisavalduse presidendile ja usun, et ta teeb mulle ülesandeks jätkata seni, kuni ametisse astub uus valitsus," rääkis Ansip. Pärast peaministri ametist vabastamist saab temast seaduse järgi riigikogu liige.

Ansip tunnistas, et on suutnud enda jaoks huvitavaks mõelda ka Euroopa Komisjoni voliniku rolli, mida praegu täidab Siim Kallas.

Kuid Ansip lisas, et põhimõtteliselt on võimalik ka, et kui Kallasest saab tõepoolest Eesti peaminister, siis tema asemel uut volinikku ei nimetatagi ja Euroopa Komisjoni presidendil on õigus jaotada Kallase ülesanded ümber töötavate volinike vahel.

Kui Siim Kallasest saab Eesti peaminister, siis Ansipi hinnangul on ta peaminister ka 2018. aastal, kui Eesti on Euroopa liidu eesistujamaa ning tähistab omariikluse sajandat aastapäeva.

Ansip ei pidanud pidupäeva eelõhtul mõistlikuks rääkida, mis oleks tema ametiajal võinud olla teistmoodi. "Eesti on arenenud edukalt ja hästi, olen südames rahul ja annan järgmisele peaministrile üle korras riigi," ütles Ansip.

Ta meenutas, et tema jaoks oli kõige raskem aeg see, kui majandus oli üle kuumenenud, valitses tugev surve veel selle elavdamiseks ja sooviti kasutusele võtta reserve.

"Reserve koguda polnud kerge, kuid hoopis raskem oli hoiduda nende ärakulutamisest," tunnistas  Ansip.

Vaata fotogaleriid Tartust!