Samamoodi viitab ta kaudselt ka IRL-ile, milles ise sügavalt pettus, ent peab seda kohalikul poliitmaastikul siiski vajalikuks. Enda saatuse pärast Tallinna võimutüüri juures ta aga ei muretse. "Võin kõrbeda ja hävida, joosta peaga vastu seina – mida iganes, aga ma elan."

Teie töövaldkonnaks saab ettevõtlus ja innovatsioon. Mida tähendab innovatsioon teie jaoks?

Kõige suurem innovatsioon on see, kui kivikirves asendati raudkirvega ning kasutusele võeti ratas ning tuli. Tegemist on väga laia valdkonnaga. Minu sisemaailmas on laiem pilt, mille võiks avalikkuse ees lahti arutada, kui olen volitused saanud. Ennekõike tark majandus ja selle toetamine. Ka linnavara kasvatamine ning see, et pealinna tullakse tööle ja teenitakse hästi raha ning seda tehakse targalt.

Innovatsiooni puhul räägitakse palju idufirmadest, start-up'idest. Kellele kodumaistest edulugudest ise kaasa elate?

Mul on endal üks start-up, mis töötab hästi. Vastane leitakse mehitamata luurelennukiga suht lühikese ajaga ja inimressurssi kulutamata. Päris hea lahendus.

Mida arvate uuendustest transpordivallas, näiteks Teslad ja üleüldse elektriautod?

Südamest loodan, et realiseerub idee tuua Pakri poolsaarele Tesla tehas. Jube kõva sõna oleks, kui sellised autod liiguks meie tänavatel. Kahe käega poolt ja soovitan. Hind on krõbe, aga kontseptsioon mõistlik. Mis riik tegi väikeste Mitsubishide ostmisega oli pehmelt öeldes korruptsioon (riik ostis aastate eest sotsiaaltöötajatele 500 elektriautot – toim).

Kõrvalt tundub, et näiteks Tallinna televisiooni, ühistupanga ja munitsipaalpoe alles hoidmine on pigem stagnatsioon, mitte innovatsioon.

Kes ütles, et hoiame alles. Ütlen veelkord, saan volitused, siis vaatame, mis edasi saab. Selgelt olen sisemiselt veendunud, et Tallinna TV on tehniliselt innovaatiline. Kõigist sammu ees. Pole konstruktiivne, et keegi tuleb, võtab nuia ja paneb põmm! Teda saab muuta paremaks, sinna saab kaasata erakapitali. Kuidas ma ilusasti ütlen – kui kellelgi midagi viga, ei pea teda kuristikku viskama, vaid temaga koos elama.

Kas teie endine kodupartei IRL oleks kaotanud eelmainitud asutused?

Tahate ausat vastust? Ei oleks. Mitte keegi mitte mingil tingimusel ei likvideeri asju, mis on mõistlikel alustel üles ehitatud. Emotsionaalseid sulgemisi on toimunud, aga annaks inimestele võimaluse.

Tartus andis teile valimistel oma hääle üle 800 inimese, kas te ei arvata, et nad on nüüd pahased ja ihuvad hammast?

Ma loodan, et nad hääletasid maailmavaate, mitte minu poolt. Tartus IRL-i esinumbriks saamine oli raske protsess. Oli oht, et IRL ei lähegi oma nimekirjaga, lõin rusika vastu lauda. Tegime seda viimasel hetkel, kui Ene Ergma oli läinud koos Reformierakonnaga, üks vallavanem Keskerakonnaga. IRL koos minu ja professor Lotmaniga sai seitse ja pool protsenti häältest, ei tunne end süüdi. Palju hullem, kui poleks nimekirjaga välja tulnud.

Riisalu pahandab, et praktilise ettevõtjana nägi ta nüüd riigikogust eemal olles suurt konflikti bürokraatide ja ettevõtjate vahel, ent loodab nüüd ise muutusi,

Te ei karda pealinnas bürokraatiasse takerduda?

Olen võitleja: kui hukkavad mu, las hukkavad! Mulle meeldib elus üks põhimõte: merejalaväelase põhimõte, et kedagi ei jäeta maha. Olgem ausad. Minu jaoks kõige šokeerivam probleem IRL-is oligi see, et Keskerakonna sees sain võidelda legaalsete vahenditega astmelise tulumaksu vastu. Jäin alla, aga see oli demokraatlik erakond. Astmeline tulumaks sai mind kätte IRLi-s. Kui muudatus vastu võeti, oli rahandusministriks IRL-i liige Sven Sester. Mu maailm varises kokku. Mu rahakotti tuli astmeline tulumaks, mida ootasin IRL-i poolt kõige vähem. Ainus etteheide neile, aga kahjuks nii juhtus. Küsin vastu – kas mina olen rikkunud IRL-ist lahkudes pühasid põhimõtteid või on IRL unustanud oma maailmavaate? Vaatamata sellele arvan, et neid on Eestis vaja ja see on oluline ka Keskerakonnale ja sotsidele.

Riisalu sõnab lõpetuseks, et pole Keskerakonna juhtidega oma võimalikku erakonda naasmist arutanud ja see eeldaks ka palju protseduurilisi otsuseid seoses tema varasema lahkumisega. "Praegu on ees põnev väljakutse, võin kõrbeda või hävida, joosta peaga vastu seina – mida iganes. Ma elan, see on tähtis," viitab ta tööle.