1. Valimised toimusid ja ilma suuremate probleemideta
Euromaidani revolutsiooni kolm põhilist nõudmist oli, et Janukovitš astuks tagasi, toimuksid uued presidendi ja parlamendivalimised. Eile täideti neist viimane ning valimispäev möödus arvatust rahulikumalt. Jah, mõnes ringkonnas püüti hääli osta, rünnati kandidaate ning valimiskomisjoni liikmeid, kuid kardetud terroriaktide ning massiliste võltsimiste kohta teateid pole.

2. Valimised võitsid mõistlikud läänemeelsed jõud
Valimisi on võitmas president Petro Porošenko blokk, peaminister Arseni Jatsenjuki Rahvarinne ning Lvivi linnapea Andrei Sadovõi erakond Samopomiš. Ukraina on saamas endale läbi aegade kõige paremat parlamenti, kus läänemeelsetel erakondadel on koostööd tehes piisavalt jõudu riigi reformimiseks.

3. Petro Porošenko blokk ei saanud mäekõrgust võitu
Viimasel kahel kuul läbi viidud arvamusuuringud ennustasid presidendi erakonnale kuni 45%-list toetust, mis oleks tähendanud, et Porošenko lähikond oleks saanud monopoolse võimu parlamendi ja valitsuse üle. Selline võimutäius oli eelmise presideni Viktor Janukovõtši nn Donbassi klannil ning me nägime, mida see tähendab. (On võimalus, et Porošenko erakond jääb üldse teiseks. Kell 09:30 avaldatud esialgsed tulemused näitavad Rahvarinde nappi edu, aga leotud on vaid 30% häältest)

4. Kommunistid ei saanud parlamenti, vana võimu esindab vaid Opositsiooni blokk
Kommunistide jäämine valimiskünnise taha on veelgi suurema sümboolse tähendusega, kui Lenini monumentide kõrvaldamine Ukraina linnade keskväljakutelt. See on järjekordne märk, et soovitakse lõplikult lahti saada nõuka-aja pärandist.
Hea on, et valimiskünnist ei ületanud ka endist võimu toetanud Sergi Tigipko erakond Tugev Ukraina.

5. Populistid ja äärmuslased hävisid
Ukraina valijad tõestasid, et nad on oluliselt targemad kui välisvaatlejad ennustasid. Populistlik-radikaalsed jõud jäid parlamendi ukse taha või siis kogusid ennustustest oluliselt väiksema tulemuse. Näiteks Radikaalsele Parteile ennustati valimistel teist tulemust, kuid nad said oodatust poole vähem hääli. Samuti põrus väga populistliku kampaania teinud Julia Tõmošenko erakond Isamaa, mida lahutab katastroofist (ehk valimiskünnise taha jäämisest) napp 0,6%.

Eks meepotis on ka mitmed tõrvatükid. Näiteks 52,42-protsendine osalus oli oodatust väiksem, mitmes rindejoone lähedal asuvas linnas kõigist pingutustest hoolimata jaoskondi ei avatud ning muidugi see, et Venemaa poolt annekteeritud Krimmis ning separatistide kontrolli all olevas kolmandikus Donetsk ja Luhanski oblastis valimisi ei saanud toimuda.

Eile avaldatud lävepakuküsitluste järgi võidab valimised president Petro Porošenko blokk (23%) napilt peaminister Arseni Jatsenjuki Rahvarinde (22%) ees. Neile järgneb Samopomiš (13%), venemeelne Opositsiooni Blokk (7%), populist Oleg Ljaško Radikaalne Erakond (6,5%). Valimiskünnise on napilt ületamas parempoolne Vabaduse partei ja Julia Tõmošenko erakond Isamaa.