Ott Lumi ütles, et ta on veendunud, et Savisaare ja Tallinna Sadama menetlustega sedavõrd lähestikku väljatulemises sisulist seost ei ole. Pigem on see ka prokuratuuri ja kaitsepolitsei jaoks emotsionaalselt murekoht, sest poliitilise retoorika tasandil saab hakata seoste osas spekuleerima.

"Ma arvan, et need on ka sisult täiesti erinevad juhtumid. Ühel juhul toimus jälgimine väga pikka aega riigi äriühingus," sõnas Lumi ja viitas, et altkäemaksu saajad seal olid kahtlustuse järgi äriühingu juhatuse liikmed, Savisaare puhul on aga kontekst sootuks teine. "Me räägime Eesti ühest olulisemast poliitilisest liidrist, Eesti vabariigi pealinnast ja sellest, kuidas siin asju aetakse, kuidas ennekõike kinnisvara sektoris äri toimub."

"Teiseks võiks vaadata ka niipidi, et Tallinna linnas ühe väga suure korruptsioonijuhtumi avastamine ei ole mingi uudis, see ahel on siin liikunud läbi linnaosavalitsuste, linna ametite, igal tasandil me oleme neid juhtumeid näinud. Tallinn ongi, ja see on teada, et suured omavalitsused ongi ühed korruptsiooniohtlikumad kohad ühiskonnas," sõnas Lumi ja rõhutas, et see ei tähenda, et terve linna struktuur oleks üdini korrumpeerunud.

Lumi nentis, et üks pool on poliitiline ja Keskerakonna pool, teine aga ärimehed. "Kui vaatame [kahtlustuse saanud] ärimeeste nimistut, siis see on mõtlemapanev, sest nende seas on ikkagi suure kaliibriga asju teinud inimesi," sõnas Lumi ja tõstis esile ka välismaal tegutsenud Hillar Tederi.

Keskerakonna rahaline seis pole olnud kiita ja kampaaniad on olnud mahukad. "Võib eeldada, et sealt see surve või korruptsioonirisk tekib. Ma arvan, et see ei põhjenda tervikuna seda käitumismustrit," nentis Lumi, kelle sõnul pole ratsionaalset seletust sellele, miks on jätkunud altkäemaksu võtmine, kuigi hoiatusi on Savisaarele olnud väga palju.

Veidi on Lumi hinnangul seost ka selles, et viimaste aastate jooksul on Keskerakonna esimees jäänud üksi, tema kõrvalt on lahkunud nõunikud ja abilised, kes ütleks, mis on õige, mis vale, mida tasuks teha, mida mitte.