"Õiguskantsler on rääkinud 1,302 miljardist eurost, tegelikult on see 781 miljonit," ütles Ligi ning lisas, et ka selle summa puhul tegemist maksimumsummaga, mida Eesti on teatud tingimustel nõus garanteerima.

Ligi sõnul rakendub sellise summa maksmine sisuliselt absurdses olukorras, kus hätta sattunud riik ei taha midagi oma võlgadest tagasi maksta ning mitte ükski ESMi kuuluv AAA-reitinguga riik ei ole nõus samuti oma panust andma.

Samuti ei kehti Ligi sõnul väide, et Eestilt hakatakse seda summat vaid mõne päeva jooksul sisse nõudma. "See realiseerub ikka siis, kui sisuliselt kõik raha on riigil otsas, kui keegi ei maksa midagi tagasi ning mitte ükski riik ei panusta midagi," tõi Ligi uuesti välja ning lisas, et selline stsenaarium on äärmiselt vähetõenäoline.

Tartus peetaval riigikohtu istungil Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) aluslepingu põhiseaduslikkuse üle rääkis õiguskantsler Indrek Teder, et praeguse lepingu kohaselt võtab riigikogu 1,302 miljardi euro suuruse kohustuse täpselt teadmata, kuna ja millistel tingimustel nad seda kohustust täitma hakkama peavad.

Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 riigikohtusse taotlusega tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012 alla kirjutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler leidis, et see säte on vastuolus põhiseadusega ja riivab intensiivselt parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtteid ning Riigikogu eelarvepädevust.