Eestile ja Delfile oli Suurkoda ajalooline mitmel põhjusel, aga üks olulisematest on see, et Delfi on esimene Eestist pärit menetluses osaleja, kes on jõudnud oma tõejanu ja sihikindlusega üldse Euroopa Nõukogu liikmesriike koondava Euroopa Inimõiguse Kohtu Suurkojani.

Kohtuistung algas koolikella helinaga, pärast mida astus väärikal ja suursugusel moel saali ette härrasmees, kes teatas napilt: "Kohus!". Seejärel saabusid saali 17 Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikku, teiste seas ka Eesti esindaja Julia Laffranque.

Selleks ajas oli saalis koha sisse võtnud ligi 200 inimest - tudengid, advokaadid, juristide delegatsioonid Türgist ja Serbiast, ajakirjanikud. Kohale olid lubanud tulla ka kaks Saksamaa telejaama, aga pärast 7:1 edu Brasiilia üle nende esindajad Strasbourgis küll näha ei olnud... Küll oli ajakirjanikke Türgist, Itaaliast, Prantsusmaalt jne.

Istungi ülesehitus oli äärmiselt lihtne: esmalt said sõna Delfi esindajad, seejärel Eesti riigi esindaja, siis esitasid viis kohtunikku kümme küsimust, seejärel oli 30-minutiline paus ning lõpuks andsid osapooled vastused kohtunike küsimustele.

"Hea atmosfäär, väga head küsimused kohtunikelt. Istung ei olnud võitluslik, vaid ühte teemat püüti igakülgselt arutada," lausus pärast istungit Delfi üks esindajatest Villu Otsmann. Tema sõnul oli huvitav detail, et enne istungit kohtusid osapoolte - Delfi ja Eesti riigi - esindajad kohtu eesistuja juures, kus tehti ülevaade, kuidas ja kui pikalt täna räägitakse.

Delfi ja Eesti riik jäid kohtus erinevatele seisukohtadele. Teemaks, nagu tasub uuesti mainida, on see, kas ja kuidas peavad portaalid kasutajate loodud sisusse suhtuma ning kas eelmodereerimine on vajalik. Delfi esindaja Karmen Turk sõnastas oma avakõnes tabavalt küsimuse püstituse Euroopa kohtunikele: "Täna me arutame, et millise interneti me tahame jätta tulevastele põlvedele."

Eestit esindas Strasbourgis naistrio - Maris Kuurberg, Meeli Kaur ja Käti Mägi.

"Delfi püüdis paralleeli tuua sotsiaalmeedia keskkondadega nagu Twitter ja Facebook, aga selles on üks väga suur erinevus. Sotsiaalmeedias saab kasutaja ise oma postitused maha võtta, Delfis ei ole see võimalik," lausus Eesti riiki esindanud Maris Kuurberg. "Me saame siin kohtus rääkida vaid Delfi kaasusest ja sellest, mille üle Eestis arutati. Midagi muud ja uut ei saa enam kaasata," viitas Kuurberg erinevatele taktikatele ja sotsiaalmeedia paralleelidesse.

"Kuigi Eesti esindaja püüdis väita, et sotsiaalmeedia näidete kaasamine siin protsessis pole põhjendatud, siis jagavad nad tegelikult sama saatust," ütles Delfi esindaja Villu Otsmann.

Samuti viitas Eesti esindaja korduvalt, et kommentaarid on Delfi ärimudelile kasulikud. Sellele andsid päeva jooksul Delfi esindajad vastuseid nii kohtus kui ajakirjandusele, et halvad kommentaarid või pelgalt kommentaaride hulk ei ole Delfi ärimudelile kuidagi kasuks.

Viiel kohtunikul - Läti, Island, Itaalia, Lichtenstein, Albaania - oli osapooltele kokku kümme küsimust, millest enamus oli suunatud Delfile. Uuriti, et kui palju on Delfis moderaatoreid, kas Delfis toimib eelmodereerimine, kui palju on veel Eesti kohtus sarnaseid kaasuseid, kas tõesti Delfi kujutab ette, kuidas rakendada riskivastutust jne.

"Robert Spano, Islandi kohtuniku küsimus näitas, et kohus on Delfi positsioonist ning kohtuasja tähtsusest kogu interaktiivsele digitaalkeskkonnale õigesti aru saanud. Nimelt uuris kohtunik, kas tõesti on õige rakendada kasutajasisu vahendavale isikule riskivastutust, st vastutust ilma süü ja teadmiseta. Viimased on tavapäraselt vastutuse eeltingimusteks. Täiendavalt uuris kohtunik, et millisel alusel väidab valitsus, et kohtuotsus ei oleks analoogselt kohaldatav näiteks sotsiaalmeediale, YouTube'ile," meenutas Karmen Turk.

Kohtu eesistuja Dean Spielmann lubas oma lõppsõnas, et lähiajal öeldakse välja kuupäev, mil Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkoda ütleb välja ajaloolise otuses kaasuses Delfi vs Eesti.