Delfi rikkus head ajakirjandustava
Delfis ilmunud juhtkiri viitab allikatele, et notarid ei selgita käendaja õigusi ega käendamisega kaasnevaid tagajärgi. Juhtkirjas väidetakse, et olukorras, kus inimesed oma kodudest ilma jäävad, ei ole pankade ja notarite poolne ükskõiksus vabandus ning pigem on tegu teadliku hoolimatusega.
Notarite Koda kaebas Pressinõukogule, et artikli pealkiri ja sisu, milles väidetakse, nagu suhtuksid notarid teadliku hoolimatusega selgitamiskohustusse ja klientide huvidesse, on notarite ametit ja notariaati tervikuna solvav. Kuna artikli autor ei võtnud notarite ega Notarite Kojaga ühendust, on tulemuseks eksitav ja põhjendamatult halvustav kirjutis. Notarite Koda tegi Delfile ettepaneku avaldada selgitav artikkel, kuid see jäi sisulise tagasisideta.
Delfi vastas Pressinõukogule, et artiklis esines ebatäpsusi seoses erinevate lepingute vormiga, mistõttu väideti, et notar tegeleb ka käenduslepingutega. Delfi pöördus ebatäpsuste õiendamiseks 20. veebruaril Notarite Koja poole ettepanekuga avaldada selgitav artikkel, mille Notarite Koda oli valmis kirjutanud. Notarite Koda lükkas aga Delfi ettepaneku tagasi.
Pressinõukogu otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on notarite sõlmitavate lepingute kohta avaldatud eksitavat infot ja seega on tegemist valedel faktidel rajaneva arvamuslooga. Pressinõukogu hinnangul võivad arvamused olla mõne osapoole jaoks vahel ka ebameeldivad, kuid peavad alati põhinema õigetel faktidel.
Pressinõukogu hinnangul rikkus Delfi ka koodeksi punkti 5.2., mis näeb ette, et vastulausega on õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Pressinõukogu hinnangul tulnuks Notarite Koja poolt esitatud vastulause avaldada viivitusteta.
