Päeva üks kõige suuremaid sündmusi oli Leegionäride marss, millele eelnes lillede asetamine Riias vabadussamba juurde ning ülekaaluka osa kohalviibijatest moodustasid leegionäride toetajad.

„Need niinimetatud antifašistid panid võimenduse üles, lasid sealt kõigepealt sireene ja seejärel mingit ülimalt patriootilist venekeelse laulu, mis võis olla ilmselt Teise maailmasõja ajast. Leegionäride üritus rikuti ära ja läks ka väikseks kähmluseks,“ kirjeldas Delfile sündmusi Riiga jälgima sõitnud Andres Raid.

„Üks pressitöötaja rinnasildi saanud juudi aktivist kuskilt Euroopast karjus, et see on natside ja fašistide kokkutulek. Politsei toimetas selle mässu õhutanud tegelase väljakult minema, kuid vastasseis jätkus erinevate rühmade vahel veel mõnda aega,“ jätkas ta.

„Mindi ka käsitsi kokku, kuid politsei lahutas selle väga kiiresti ära. Politseijõude oli tohutult palju bussidega kesklinna kokku veetud. Neid bolševikke, kes seal möllasid võis olla kuskil 30-40,“ rääkis Raid.
Rahvast oli Raidi sõnul kohale tulnud ka Eestist ja Leedust. „Eesti, Läti ja Leedu lipud lehvisid igal pool,“ ütles ta.

„Vene ning ka teiste riikide meediat oli kohal väga palju ja eks oodati mingisugust suuremat mässu ja pettumus oli suur, et nö asjaks ei läinud,“ rääkis Raid.

Leegionäride päev ei ole Lätis ametlik riiklik püha, kuid toob igal aastal kokku tuhandeid inimesi, kes on jagavad seisukohta, et sakslaste poolel Teises maailmasõjas sõdimine oli kahest halvast valikust parem.

Suur osa lätlastest usub, et Läti leegion ajas õiget asja ning sakslaste võidu korral oleks võinud Läti riigi saatus olla helgem, kui NSVLi koosseisus.