DELFI MOSKVAS: Meeleavaldus Moskvas: Võimude jaoks ebameeldivalt massiline
Tänasele võimudevastasele meeleavaldusele üllatavalt massiliselt kogunenud moskvalased näitasid, et on järjest rohkem rahulolematud Vladimir Putini loodud poliitilise süsteemiga. Järgmine küsimus on, kas sellised meeleavaldused toovad kaasa mingit muutust Venemaa poliitilises elus?
Üle kolme tunni kestnud suurmiitingu lõpetuseks lasid korraldajad igatahes Viktor Tsoi ja tema Kino kuulsat hitti „Muutused“, aga selle lauluga on lõppenud enamus opositsioonimiitinguid Moskvas viimasel viiel-neljal aastal. Seni on muutuste tuul Venemaast mööda puhunud.
Moskva politsei väidab, et Kremli taha, veidi nurgatagusele Bolotnõi väljakule (eesti keeles Soo väljak. Ülekantud tähenduses üritasidki võimud opositsiooni meeleavaldust sohhu saata, aga ei õnnestunud-J.P.) kogunes 20-25 000 protestijat. Korraldajad räägivad 60-80 000 inimesest. Tõde on kuskil vahepeal, aga fakt on see, et rahvast kogunes võimude jaoks üllatavalt palju, ebameeldivalt palju. Isegi tublisti rohkem, kui korraldajad lootsid.
Küsisin ühe intelligentsete näojoontega Vene politsei eriüksuse OMON (see lühend on tegelikult vananenud, sest sõnasõnalt tõlkides tähendab see „miilitsarühm eriülesannete jaoks“, aga Venemaal on juba aasta algusest teatavasti miilitsa asemel politsei-J.P.) ohvitseri käest, et kuidas nad rahvahulka arvutavad. Tema sõnul on valem lihtne: ühe ruutmeetri kohta arvestatakse kolm inimest, meeleavalduse ala mõõdetakse ära ning saadaksegi tulemus. Ta rääkis, et kui võtta kogu Bolotnõi väljak ja see tihedalt otsast otsani rahvast täis suruda, siis mahuks nende skeemi järgi sinna 400 000 inimest. Massi sees viibides oli raske hinnata, kui suure osa väljakust protestijad katsid.
Põhiosa meeleavaldajatest olid 20-40 aastased moskvalased. Ehk just see põlvkond, kes seni eriti miitingutel ei käinud ning elasid oma nördimust poliitika üle välja internetis. Täna tulid paljud neist lõpuks välja.
Rääkisin neist paljudega. Alljärgnev vestlus oli tüüpiline.
Nikolai Mordatšov on 27aastane ja jurist. Valeria Malinovskaja on 26-aastane ja ühe keskmist sorti firma reklaamiosakonna juhataja. Mõlemad olid esimest korda poliitilisel meeleavaldusel. (NB! Tähelepanuväärne, et kõik, kellega rääkisin, ütlesid ilma puiklemata ka oma perekonnanimed. Varasematel opositsioonimiitingutel oli alati see probleem, et eriti nooremad inimesed ei tahtnud oma täisnimesid ajakirjanikele öelda. Kartust on silmnähtavalt vähem. J.P.)
Mina: „Miks te tulite?“
Valeria: „Sest kui mitte meie, siis kes hakkab muutma ajalugu?“
Nikolai: „Me oleme selle poolt, et võim vahetuks, et ei oleks kogu aeg samad inimesed võimul. Ei pea ühed ja samad inimesed riiki juhtima sada aastat!“
Mina: „Miks te varem polnud sellistel miitingutel käinud?“
Valeria: „Oli veel lootust siis, et midagi hakkab ikkagi lõpuks muutuma.“
Nikolai: „Närvid ei olnud nii pingule aetud.“
Valeria: „Kogu aeg muudkui räägiti, et meil on stabiilsus, kõik on väga hästi, aga nüüd me näeme, et Venemaa on majandusliku ja poliitilise kriisi äärel.“
Mina: „Usute, et midagi hakkab muutuma selliste suurte miitingute järel?“
Nikolai: „Loodame!“
Valeria: „Aga mis teha siis: istuda kodus ja nutta?“
Nikolai: „Paljud meie sõbrad jäid koju, jälgivad interneti vahendusel.“
Mina: „Miks nad ei tahtnud tulla, liiga rõske?“
Nikolai: „Ei, lihtsalt ühiskond on selline.“
Valeria: „Arad on, aga seda ei taha keegi tunnistada!“ (Naerab).
Nikolai: „Keegi mu sõpradest ei hääletanud Ühtse Venemaa poolt. Me ei tea kedagi, kes oleks hääletanud, aga ikka võitsid!“
Valeria: „Täna tulid välja need, kes seni istusid internetis ja kritiseerisid seal.“
Publik oli meeleavaldusel tõesti hoopis midagi muud kui kuulsatel „Mittenõustajate marssidel,“ kus siiski mängisid üsna suurt osa vasakpoolsed töölisnoored. Täna oli neid ka, aga nad polnud eriti märgatavad. Selle asemel nägin esimest korda Putini-ajal Venemaal poliitilisel meeleavaldusel soliidseid mehi, kes pahvisid sigareid! Protestipublik oli Moskvas üle öö muutunud.
Kindlasti aitas uue publiku tulekule meeleavaldusele kaasa see, et politsei avalikult lubas eile, et kui miiting möödub rahulikult ja korda ei rikuta, siis kellelgi käsi väänama ei hakata. Politsei pidas sõna. Nagu ka miitingu korraldajaid, kes pidas lubatud neljatunnisest ajast ilusti kinni. Rahvas läks rahumeeli laiali ning toppis valgeid roose väljakut ümbritsenud traktorite, kallurite ja politsei veokite lampide vahele. Nagu miiting lõppes, hakkas sadama rasket lörtsi.
Aga ilmselt jäi kõigile ajju tiksuma küsimus: mis nüüd siis edasi saab? Kas Kreml ja kevadel sinna tagasipöörduv Putin võtab nende protesti arvesse? Kõigele vaatamata on seda raske uskuda, kui ei järgne uusi sama massilisi meeleavaldusi. Üks ei ole antud juhul ühtegi.
