"Ametnikud on kohtumist kindraliga ootavale Eesti meediale öelnud, et paraku kaameraid kaasa võtta kohtumisele ei saa. Istume ja ootame taas. Kindralil on kohtumine. Ootame. Möödub ca 20 minutit, kui koridoris on näha seltskonda naervaid naisi ja mehi, kes kindrali kabinetist tulevad. Hakkame ilma tehnikata minema, kui korraga teatab eelmine vormikandja, et okei, kaamerad on okei seekord. Võite pildistada ja filmida. Kindral olla saanud vastava loa. Aga tingimusel, et kohalikule meediale me pildi-videomaterjali ei jaga, sest tegemist on tohutult suure vastutuleku ja eksklusiivsusega. Oleme kõik koos tänulikud ja siirdume kindrali kabinetti.

Muljetavaldav kabinet on suure korteri suurune. Mõne hetke pärast istub meie ees juba kohaliku julgeoleku suurim juht, mõistagi tervitas ta meid ennem kõiki kättpidi. Kõrge julgeolekuohvitser kinnitab kolmele Eesti meediakanalile, et töö kurjategijate tabamiseks ja vangistatud eestlaste leidmiseks käib. Mingeid operatsioone peatatud pole, lihtsalt tegemist on uute suundade kontrollimise ja uute piirkondadega.

Koostööd tehakse aktiivselt ka Eesti võimudega ja siiani on see olnud briljantne. Küsimusele, kas tal on andmeid meie meeste seisukorra kohta, vastab kindral kõhklemata. Me teame, et eestlased on elus ja terved. Ta ei täpsusta oma info tagamaid. Lisab aga, et praegu töötatakse ka versiooniga, nagu oleks eestlased Liibanonist ära viidud.

Uurime, et kuhu. Ainus variant saab olla vaid Süüria, tõdeb ta. Korduvalt veenab mees, et töö käib igal rindel ja eesmärk on tabada selle jõugu juht, kes on kogu loo võti. Tegemist ei ole kahe erineva grupeeringuga, vaid tegu on ühe ja sama grupiga, mille liikmed jagunesid kaheks. Üks meeskond tagas ratturite kinnipidamise ja teine on nüüd see, kes eestlasi peidab. Neli meest on meil käes ja annavad ütlusi, mis aitavad kaasa juurdlusele, nendib kindral.

Kohtumine lõppebki. Tõlgi vahendusel kõnelenud kindral tõuseb laua tagant ja lahkub. Eksklusiivne intervjuu on läbi.

Üritan samast sisejulgeoleku keskusest Eestisse pilte üles laadida, aga elektrikatkestus lõikab mu soovi pooleks. Kusagil on kuulda, et käivitub generaator. Astun sisse kolonel Joseph Moussalemi kabinetti, kus mees mobiilivalgel raamatut loeb. "Näed, welcome to Lebanon," naerab ta ja elekter taastub taas. Pusime veidi arvuti kallal ja saan esimesed pildid kodumaale ära saata.

Laupäeval saab täis 10 päeva meeste kadumisest. "Küll nad leitakse," arvab mulle õhtuses söögikohas juba tuttavaks saanud kelner Hamid." Reedel aset leidnud sündmustest, mis eelnesid kohtumisele kindralmajoriga, saab lugeda SIIT.