DELFI KIIEVIS: Meikar: Jalta konverents otsib lahendust Ukraina kriisile
Täna Kiievis alanud 11. Jalta Euroopa strateegiakonverentsi esimese
päeva aruteludel otsiti lahendust Ukraina kriisile. Kuigi diskussioonide teravik oli suunatud Vene agressioon, keskenduti paneelides laiale spektrile teemadele majandusreformidest infosõjani, ütles Ukrainas viibiv Silver Meikar.
Krimm annekteerimine Venemaa poolt sundis selle aasta konverentsi tooma pealinna, kuid avasõnavõtul rõhutas Ukraina president Petro Porošenko, et Krimm saab taas Ukraina osaks. Porošenko sõnul ei peitu lahendus tingimata sõjalises jõus. “Kui elustandard siinpool Krimmi
administratiivset piiri saab olema kõrgem, on see ainuke viis võita tagasi Krimmi elanike poolehoid.” Sarnast lahendust näeb ta kriisi lahendamisel Ida-Ukrainas.
Reformide tegemise vajadust rõhutas ka avapaneelis Porošenko järel esinenud president Toomas Hendrik Ilves. Ilves tõi näiteks 1990. aastal Saksa Panga tehtud uuringu, mis hindas Nõukogude
Liidu lagunemise järel tekkivate riikide suveräänsuspotentsiaali ja kus Ukraina sai kõige kõrgema tulemuse.
Saksa Pank uuringus hinnati 12 kriteeriumit ja maksimum punktisumma oli 120. Ukrainale anti 83, Balti riikidel 77 ja Venemaale 72. Keskmise tulemuse 55 punkti said Valgevene ja Kasahstan, kõige nõrgemaks suveräänsuspotentsiaal anti Tadžikistanile, mis sai 18 punkti.
See, et hoolimata väiksemast potentsiaalist on täna näiteks SKP elaniku kohta arvestuses eestlased enam kui neli korda ukrainlastest jõukamad, näitab Ilvese sõnul seda, et midagi tehti Ukrainas valesti. Ilvese ütles avakõnes, et Ukrainal on ainukordne võimalus käivitada tõsised reformid, kuigi nende ellu viimine sõja olukorras on Heraklese töö.
President Ilves osales ka YES konverentsi paneelis “Meedia ja Digitaalne kommunikatsioon revolutsiooni ja sõja ajal: informatsioon ja desinformatsioon” ja keskendus internetivabadust ähvardavatele
ohtudele.
Vastates välisajakirjanike küsimustele kinnitas president, et Eesti teeb kõik oma võimsuses, et toetada Ukrainat ning tõi konkreetse näitena haavata saanud inimeste ravile toomise Eesti haiglatesse kui ka Ukraina nõustamine e-riigi valdkonnas. NATO võimaliku Ukraina toetamise kohta ütles ta seda, et Ukraina on saanud nii palju abi, kui alliansi mitte-liikmele anda saab.
Samuti pidi ta vastama küsimusele, kas Eesti võiks olla järgmine Vene ründe sihtmärk. Ilvese sõnul pole sellisel hirmul alust. Ilvese sõnul tuleb aga arutada küsimuse üle, milline peaks olema
julgeolekuarhitektuur nendele Euroopa riikidele, kes ei ole NATO liikmed.
