Delfi ja TV3 valivad aasta skandaali

Milline on aastal 2010 kõige suurem skandaal? On see piinlik tüli kultuuriministri Laine Jänese ja ERSO-t juhtinud tippdirigendi Neeme Järvi vahel või hoopis Juhan Aare segased tegevused Rahvaliidu juhina? Kas väärib ehk aasta skandaali tiitlit hoopis dokumente lekitanud WikiLeaks või siis aasta lõpus tekkinud skandaal Edgar Savisaare kui võimaliku Venemaa mõjuagendi ümber? Hea lugeja, anna oma hääl artikli lõpus!

Laine Jänes vs Neeme Järvi

Novembri alguses vallandus skandaal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ümber. Kultuuriminister Laine Jänes vallandas peaaegu päevapealt ERSO direktori Andres Siitani, viidates ränkadele juhtismisvigadele.

Äsja Eestisse tagasi tulnud ning vaid kolm kuud ERSO peadirigendi ametit pidanud Neeme Järvi on sellest teost niivõrd nördinud, et nõuab kas kultuuriministri tagasiastumist või lahkub ise peadirigendi kohalt. ERSO uusaasta kontsertidele leiti aga välismaalt asendusdirigent.

Juhan Aare

Juhan Aare – mees, kelle jutt on suur, aga teod kipuvad väiksemad olema?

Juuli alguses valiti Rahvaliidu uueks esimeheks Juhan Aare, kes suutis suve jooksul nii palju segadust külvata, et novembris valiti tema asemel erakonda juhtima Andrus Block. Vahepeal kerkisid Juhan Aare ümber esile mitmed skandaalid – põllumajandusministeerum ei saanud kätte nende poolt Juhan Aare firmalt tellitud kalafilmi „Eesti kalanduse strateegia 2007–2013”. Teos, mis telliti juba kolm aastat tagasi, jõudis siiski oktoobriks ministeeriumiametnike kätte, ent oodatud mainefilmi asemel sarnanes teos pigem tagasihoidliku telesaatega. Ka tuleb päevavalgele, et Juhan Aarel on maksmata filmiga seotud inimestele palgad.

WikiLeaks ja salastatud dokumentide lekitamine

Kindlasti on kogu aasta jooksul tegutsenud portaal WikiLeaks, mis on eriti just USA meelehärmiks avalikustanud salajasi ja poolsalajasi raporteid. 29. novembril pandi huvilistele lugemiseks uus ports materjale – 251 287 dokumenti. Kuigi tegu oli peamiselt USA diplomaatide kirjade, telegrammide ja raportitega, on nii mõnigi dokument puudutanud ka Eestit. Nii näiteks vahendas WikiLeaks Eestis asuva USA saatkonna kirjavahetuse, millest selgus, et NATO oli otsustanud laiendada Poola jaoks mõeldud kaitseplaani ka Balti riikidesse. Kokku on USA Tallinna saatkonnast lekkinud üle 600 dokumendi.

Vastuoluline on ka WikiLeaksi asutaja Julian Assange – 39-aastast austraallast süüdistatakse kahe rootslanna seksuaalses ahistamises ja vägistamises. Mees võeti detsembris Londonis vahi alla, ent vabastati ligi nelja miljoni krooni suuruse kautsjoni vastu. Hetkel valmistab USA ette mehe süüdistamist seoses WikiLeaksis avaldatud USA diplomaatiliste telegrammidega. See aga ei näi Assanget heidutavat, veel ka kohtutrepil seistes lubas mees, et ta jätkab oma tööd.

Edgargate

Kas Edgar Savisaar on Venemaa mõjuagent?

Detsembris vallandub skandaal Tallinna linnapea Edgar Savisaare ümber, väidetavalt on kaitsepolitseil materjalid, milles nimetatakse Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendiks. Keskerakonnna esimees olevat vahendajate kaudu küsinud Venemaalt 1,5 miljonit eurot, millega suurendada Venemaa mõju Eestis.

Skandaal kogub vaid tuure, peagi tuleb teade valitsuse julgeolekukomisjonist: Edgar Savisaar on lisaks kiriku ehitamise toetamisele küsinud täiendavalt raha ka oma erakonnale. Savisaar lükkab süüdistused ümber: erakonnale pole ta kirikuehitamise suurannetuse varjus raha küsinud ega saanud. Ka kinnitab Savisaar, et ei ole Venemaa mõjuagent. Küll pole Savisaar kunagi varjanud, et tema meelest peitub nii Tallinna kui kogu Eesti käekäik heas läbisaamises naaberriik Venemaaga.