Delfi ja Eesti Päevaleht Pariisi kliimakonverentsil. Kõrged ootused ja aeglane rütm
Pariis on end kliimakonverentsiks ümber korraldanud. Märke käimasolevast tippkohtumisest leiab kõikjalt, kuid see kipub ikkagi dünaamiliselt tõttava linna tempo sisse ära mattuma. Maailm ootab Pariisilt midagi suurt, selle tulemist pole linnas tunda.
Sõit kliimakonverentsi hiiglaslikku messikeskusesse annab siiski kätte selge tunde, mis on toimumas. Kesklinnast neli peatust rongiga viib konverentsilise Le Bourge peatusesse ja see sõit on suurepäraseks proloogiks eesootavale.
Kliimakonverentsile kohaselt ei sõida riikide delegatsioonid läbirääkimiste ukse taha suure maasturiga. Vähemalt mitte kõik. Niigi multikultuurne Pariisi ühistranspordivõrk koondab pea kõigi maailma riikide esindajaid. Ülikondades, rahvariietes ja sulgedes. Oma osa rõivamoest võtavad igas peatuses politseivormid.
Kohale jõudes ootab ees hiilgaslik ajutine telk, mis kujundatud turvaalaks. Sisse pääsemiseks tuleb läbida turvaväravad ja passikontroll. Täpselt nagu lennujaamas. Jah, ka passikontroll on konverentsi ajaks taastatud. See lühike järjekorras ootamine ja passi näitamise kohustus tuletab meelde kõik Schengeni ruumi võlud. Ilma passita reisimine on vahepeal justkui inimõiguseks muutunud.
Laupäev oli konverentsil tegevuspäevaks nii valitsusvälistele organisatsioonidele, kui ka riikide esindustele. Paraku jäi aktsioonide päev oodatust nõrgemaks. Peeti konverentse, tehti intervjuusid, esitleti mõnda vidinat. Aga ei midagi erakordset. Rohelised ei skandeerinud, Hummereid ei põletatud ja näis nagu keegi ei üritakski maailma päästa. Vähemalt mitte sel päeval.
Laupäev kujunes Pariisi konverentsi kõige rahulikumaks. Kuna suuri läbirääkimisi ei toimunud, jäi ka rahvahulk väiksemaks ning juba enne päeva lõppu hüljati paljud esinduspunktid.
Näib nagu oleksid kõik need sajad inimesed maailma päästmisest ära väsinud. Või tõmbavad nad korraks lihtsalt hinge, et uuel nädalal otsast peale hakata.
Just nimelt otsest peale, sest esimese nädala jooksul ei suudetud kokku leppida sisuliselt mitte milleski. Täpsustati teksti, lühendati, kuid põhimõttelised poliitilised küsimused on lahendamata.
Oma pahameelt läbirääkimiste senise kulgemise kohta avaldasid ka Prantsusmaa MTÜ-d. Care kliimamuutuste spetsialist Aurelie Ceinos sõnas, et nii nemad kui teised MTÜ-d on pettunud. Loomulikult on valitsusväliste organisatsioonide ja valitsuste endi lootused erinevad asjad, tunnistas Ceinos, lisades et surve avaldamiseks nad tegutsevadki.
Esimene nädal on mänginud lootustega kliimakokkuleppe suhtes kõvasti. ”Emotsioonid on käinud üles ja alla,” sõnas Ceinos. Hetkel on ameerika mägedel kihutav kliimarong oru põhjas. Lahtisi küsimusi tuleb justkui aina juurde. Ühelt poolt nõuavad arenevad riigid rikkamatelt suurt rahalist panust, mida arenenud riigid on ka valmis andma, kui saajad ka ise vastutust kannavad. Teiseks on aga esile kerkinud vaidlus isegi selle üle, mis on leppe eesmärk. Varem on alati räägitud, et Pariisi lepingu järgi tuleb hoida Maa soojenemist madalamal kui kaks kraadi. Nüüd on aga vaesemate ja suuremas ohus olevate riikide initsiatiivil lauale tõusnud number 1,5.
