DELFI GRAAFIK: Tallinnas pannakse enim kuritegusid toime kesklinnas ja Lasnamäel
Võrreldes 2011. aasta seisuga on Tallinna kuritegevus kasvanud kolm protsenti ehk 172 kuriteo võrra, seejuures esimese astme kuritegusid on registreeritud varasemast 30 protsenti enam, selgub justiitsministeeriumi statistikast.
Kehalise väärkohtlemise juhtumite arv hakkas kasvama 2011. aastal ning kasv jätkub ka käesoleval aastal. Esimese viie kuuga kasvas kehaliste väärkohtlemiste arv Eestis ligi 18 protsenti (324 juhtumi võrra), mis tulenes suures osas Tallinna kuritegude arvelt.
2012. aasta viie kuuga registreeriti Tallinnas 829 kehalist väärkohtlemist, 2011. aastal 629 (kasv 32 protsenti). Keskmisest kiiremini on kehalised väärkohtlemised kasvanud ka Ida-Virumaal (234-lt-297-le; kasv 25 protsenti).
Kehaliste väärkohtlemiste arv suurenes kõigis Tallinna linnaosades – Lasnamäel registreeriti viie kuuga 269 juhtumit (2011. aastal 197), Põhja-Tallinnas 141 (2011. aastal 100), Kesklinnas 184 (2011. aastal 176), Mustamäel 84 (2011. aastal 54), Haaberstis 46 (2011. aastal 29), Kristiines 44 (2011. aastal 32), Nõmmel 43 (2011. aastal 29) ning Pirital 15 (2011. aastal 10).
Jaanuarist maini Tallinnas registreeritud kuritegudest 32 protsenti pandi toime Kesklinnas, 22 protsenti Lasnamäel ning 13 protsenti Põhja-Tallinnas. Kuritegude arv 1000 elaniku kohta oli suurim Kesklinnas (41) ja Kristiines (20), kõige väiksem Pirital (7) ja Nõmmel (8).
Varguste arv Tallinna linnaosades püsis möödunud aasta tasemel või langes veidi, suurim muutus toimus Põhja-Tallinnas, kus registreeriti viie kuuga 65 vargust vähem.
Eestis registreeriti 2012. aasta esimese viie kuuga 16 597 kuritegu, mis on 65 kuritegu vähem kui aasta tagasi (langus 0,4 protsenti). Isikuvastaste kuritegude arv kasvas 16 protsenti (368 kuriteo võrra), varavastaste kuritegude arv langes neli protsenti (425 kuriteo võrra). Kuritegude arv kasvas 82 kuriteoliigis ning langes 85 kuriteoliigi puhul.
Peamist isikuvastast kuritegu, kehalist väärkohtlemist, registreeriti viie kuuga pea 18 protsenti varasemast enam, jätkus ka ähvardamiste arvu kasv (14 protsenti). Seevastu raskeid isikuvastaseid kuritegusid – tapmisi ja mõrvu – registreeriti eelmise aastaga võrreldes vähem (2011. aastal 43 juhtumit, 2012. aastal 36).
Sarnaselt 2011. aastaga jätkus varavastaste kuritegude osas varguste ja kelmuste vähenemine (vastavalt viis protsenti ja 21 protsenti), kuid suurenesid omastamised ja süüteo tulemusena saadud vara omandamine (vastavalt 15 protsenti ja 50 protsenti). Muudest kuriteoliikidest on viie kuuga enam muutunud liikluskuriteod, kasvades 157 juhtumi võrra (12 protsenti), ning majandusalased kuriteod, mis vähenesid 81 juhtumi võrra (18 protsenti).
