Samuti ei ole vahet, kas inimesel on lõpetatud magister või bakalaureus, omandatud rakenduslik kõrgharidus või keskharidus, kas erialaks on ajakirjandus, keskkonnakaitse või kunstid: naised saavad ikkagi vähem palka.

Iseäranis suur vahe ilmneb näiteks nende puhul, kellel on rakenduslik kõrgharidus füüsikaliste loodusteaduste vallas: naistel keskmiselt 600 eurot ja meestel 1300 eurot. Kui erialaks on arvutiteadused ja haridustasemeks magistriõpe, on vahe samuti ligi 300 eurot.

Omad järeldused võib graafikust teha ka selle kohta, millised erialad on hetkel tasuvaimad ja kas kõrgem haridus tasub end ära, ehkki tasub silmas pidada seda, et graafikus toodud erialad näitavad seda, millist eriala õpiti koolis, mitte seda, kas pärast õpinguid suunduti ka erialasele tööle.

Magistrikraadiga meeste seas ei küündi vaid kunsti ja humanitaaria erialasid õppinuil kuupalk 1000 euroni, naistel ei küündi 1000 euroni kuus palgad neil, kes on omandanud magistrikraadi arhitektuuris, loodusteadustes, humanitaaria, keskkonnakaitse, kunstide, tootmise ja töötlemise ja õpetajakoolituse valdkondades.