DELFI GRAAFIK: Kumb pool pidi arstide palgaläbirääkimistel rohkem järele andma?

Neljapäeval lõpule jõudnud tervishoiutöötajate streigi keskmes olid läbirääkimised arstide, õdede ja hooldajate tunnipalga alammäära üle. Kumb pool pidi läbirääkimistel oma algsetest nõudmistest rohkem loobuma - tervishoiutöötajad või riik?

Tervishoiutöötajate pikaaegne nõudmine enne streiki oli 20-protsendiline palgatõus arstidele ja üle 40-protsendilised õdedele ja hooldajatele. Haiglate liidu viimane streigieelne kompromisspakkumine oli selle kõrval kasin - 6,6 protsenti palgatõusu kõikidele.

Streigi kümnendal päeval korrigeeris Arstide Liit nõudmisi - 23 protsenti palgatõusu hooldajatele, 17,5 õdedele, 11 arstidele alates 1. jaanuarist 2013. Sotsiaalministrilt ja Haigekassalt volitused saanud Haiglate Liit esitas kompromissiks pakkumise, kus taoliste palganumbriteni jõutaks kahe aastaga, 2013. aastaks oleksid tõusud aga vastavalt 13,7, 9,7 ja 6,1 protsenti. Tervishoiutöötajad lükkasid ettepaneku tagasi.

Järgnes mitu päeva jagelemist meedia vahendusel, luhtunud katse kaasata läbirääkimistele riiklik lepitaja, lõpuks aga avalikkuse eest varjatud konsultatsioonid, mis päädisid 25. oktoobril sõlmitud kokkuleppega - tervishoiutöötajate 15 päeva varem esitatud palganõudmised täidetakse alates 1. märtsist 2013.