Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Karl Õigeri sõnul lähevad praod laiemaks ja ühel hetkel võib kaitsekiht karkassi küljest lahmakatena lahti lüüa.

„Tavaline see küll pole,“ ütles emeriitprofessor Õiger Delfile. „Sellegipoolest on betoonimehed harjunud ütlema, et raudbetooni ilma pragudeta ei olegi, eriti suurte konstruktsioonide puhul.“

„Kui nüüd vett ülevalt peale sajab ja see ära külmub, siis nui neljaks need praod lähevad laiemaks,“ lisas Õiger, kelle sõnul suuri probleeme siiski nii pea tekkida ei tohiks.

Mehe hinnangul ei ole tegemist praagi või tegemislohakusega ja viga võib peituda ehitustehnoloogias. „Hakatuseks võeti betoon liiga vara lahti, mistõttu see hakkas kuivama ja tekkis deformatsioon. Selle asemel oleks tulnud lasta sel aega mööda maha jahtuda,“ sõnas emeriitprofessor.

Õiger tunnistas, et ehitusfirmal tasuks praod igaks juhuks üle kontrollida.

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise käigus ehitati 320 meetri pikkune tunnel, viadukt üle Tartu maantee ja kaks raudteeviadukti, kolm kergliiklustunnelit ja 10 kilomeetrit kergliiklusteed. Tunnel koosneb kahest omavahel paksu betoonseinaga eraldatud osast.

2010. aastal alanud ristmiku ehitus maksis kokku pea sada miljonit eurot, millest kaks kolmandikku oli Euroopa Liidu toetus ning kolmandik Tallinna linna raha.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja hiiglaslik viiekordse maja kõrgune penoplastist Ülemiste vanake avasid Ülemiste liiklussõlme 2013. aasta oktoobris.

Võimsal spektaaklil toimus muuseas dialoog linnapea ja Ülemiste vanakese vahel. „Ühel hetkel ilmub ei tea kust välja meeletult suur Ülemiste vanake, kes teatab, et Tallinn ongi valmis ja uputab linna ära. Seepeale ministrid ja linnapea ütlevad, et ära tee, sest on veel uusi ehitisi tulekul. Siis Ülemiste vanake leebub,“ kirjeldas toona linnapea nõunik Meelis Pai vaatemängu eel selle sisu.

Ülemiste vanakese ütles üritusel kokku 82 sõna, millest igaüks läks maksma 144 eurot.