Vahipataljoni 87. aastapäeva üritused algasid neljapäeval pärja asetamisega president Lennart Meri hauale ning lõppevad täna pataljoniülema vastuvõtuga, teatas kaitseväe peastaap.

Lisaks presidendi hauale asetatakse neljapäeval pärg ka kunagise vahipataljoni teenistuja ja mullu lahkunud reservkapten Priit Ojapi hauale.

Täna toimunud pidulikule rivistusele järgnesid ajateenijate sportmängud ning laskevõistlus Männikul.

Ajateenijate sportmängude hulka kuuluvad erinevad võistlusalad nagu köievedu, veoauto aja peale lükkamine, teatevõistlus ja võrkpall. Traditsioonilisel laskevõistlusel osalejad selgitavad omavahel välja vahipataljoni meistri automaadist M-14 laskmises.

Presidendi kaardiväeks kutsutud vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele.

Samuti täidab pataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib praegu kokku ligikaudu 400 ajateenijat ja kaadrikaitseväelast.

Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919 Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga ka matuse ning väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Samuti täitis vahipataljon Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsiooni.

Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuarit 1928. aastast. Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1. veebruaril 1993. aastal.