13. mai algas Põlvamaal Kevadtormi põhilahingute faas, mille avapauguna peeti Räpina rahvale sündmusterohke linnalahing. Viru jalaväepataljoni ajateenijate ülesanne oli pidada kaitse-, viivitus- ja ründelahinguid. Neile tegid vastutegevust Leedu ajateenijad ning Ühendkuningriigi ja USA kompanii suurused üksused.

Kevadtorm on kaitseväe iga-aastane suurim õppus, millel osaleb tänavu enam kui 6000 inimest.

Kolme nädala pikkuse õppuse eesmärgiks on 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest ja reservväelastest allüksuste kokkuharjutamine ja nende väljaõppetaseme hindamine.

Hinnatavatele üksustele teevad vastutegevust Eesti ja liitlasriikide kaitseväelased. Ühe 1. jalaväebrigaadi üksusena tegutseb ka NATO kiirreageerimisüksuse NRF-16 koosseisu kuuluv Balti pataljon, mille koosseisu on lisaks Eesti, Läti ja Leedu allüksustele juurde lisatud Hollandi mehhaniseeritud kompanii jalaväe lahingumasinatel CV9035. Leedu panustab lisaks Balti pataljonile õppusele ajateenijate jalaväekompaniiga, mis Kevadtormi ajaks allutatakse 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljonile.

Kokku võtab tänavusest Kevadtormist osa kümme riiki, lisaks Balti riikidele ja Hollandile saadavad õppusele kompaniisuurused üksused ka Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Saksamaa. Samuti saadavad Saksamaa ja Poola Kevadtormile õhutulejuhid, Soome staabiohvitserid ning Kanada erialaspetsialistide meeskonna.

Lisaks näeb Kevadtormi ajal Eesti taevas lendamas Poola ründelennukeid Su-22 ning Ühendriikide hävituslennukeid F15, transpordikoptereid CH-47 Chinook ning kopterlennukeid V-22 Osprey. Õppusest võtavad osa ka Ühendkuningriigi Ämaris paiknevad hävitajad Eurofighter Typhoon.

Kevadtormi peetakse 19. maini Tartu-, Võru- ja Põlvamaal. Õppuse lõpurivistus on 19. mail Ridala lennuväljal.

Kaitseväe kolonnid alustavad õppusele liikumist 2. mail Tapalt, 3. mail liiguvad lisaks Tapal ja Võrus asuvatele üksustele Kevadtormi paiknemisaladele ka Jõhvis ja Tallinnas paiknevad üksused.