DELFI FOTOD: Tallinna keskkonnaamet jättis hooletusest ülevaatuseta mitukümmend langemisohtlikku kastanit

Maisi tänava kortermaja elanikevahelise kemplemise tulemusel ähvardab majaesiseid kastaneid Tallinna keskkonnaameti loal maharaiumine. Keskkonnaameti hooletusest on jäänud aga märkamata, et langemisohtlikke kastaneid on piirkonnas teisigi - piirkonnas, kus asub ka Ristiku koolimaja.

Pelgulinnas Maisi 4 asub väike kollane kortermaja, mille aknaid varjab juhuslike möödakäijate eest kaks esimese vabariigi ajal istutatud kastanit. Tänaval on kastaneid aga kokku umbes mõnikümmend: osa neist palistab alleena tänavat, osa kuulub lähedal asuva Ristiku põhikooli territooriumile.

Needsamad õnnetud kastanid on tillukeses Maisi 4 kortermajas juba mitukümmend aastat elanud Arvi Ilvese jaoks alates kevadest südameasjaks muutunud. Nimelt osteti üks maja korteritest kevadel ära täiesti võõra omaniku poolt, kes kuulutas kastanite vastu välja sõja.

„Maja on kolmekordne, mina elan teisel korrusel. Esimesel korrusel elab inimene, kes ostis sinna korteri hiljaaegu. Tema üllatuseks läksid kastanid suvel lehte ja ta avastas, et tema korter on pimedavõitu,“ alustas Arvi enda loo rääkimist Delfile.

Raieluba

Hämarusest tekkis uue majanaabri jaoks Arvi sõnul tõeline kinnisidee, mis viis esmalt korteriühistu ülema jutule ning teiseks haldusfirmasse. Ei möödunud palju aega, kui haldusfirmast tellitud töölised olid saagidega kohal.

„Kui mina sinna jõudsin, olid nad juba puu otsas ja saagisid. Oli juhus, et ma tol hetkel seal olin. Lõpuks läks asi peaaegu käsikähmluseks, ma lubasin juba siis politsei kutsuda, kuna neil mingit luba puu mahavõtmiseks ei olnud,“ rääkis Arvi. „Nad ei olnud isegi taotlenud keskkonnaametilt seda.“

Arvi sai saagidega puu otsas istuvatest meestest kevadel lahti, ent nüüd seisavad kastanid hoopis teistsuguse probleemi ees. Nimelt oli kortermaja uus elanik enda tahtmise saamiseks pöördunud vahepeal Tallinna keskkonnaametisse, kust väljastati 26. augustil luba kahe tülialuse kastani maharaiumiseks väitega, et kastanid on haiged.

Arvi sõnul on kahtlane, et keskkonnaameti ekspert, kes kohapeal käis, tunnistas haigeks kolmekümnest puust vaid need kaks kastanit, mis üht majaelanikest häirisid. „Miks peaksid just need kaks puud, mis allkorruse elanikku häirivad, olema haiged, ja ülejäänud on kõik terved. Nii need asjad ei käi. Need puud on kõik ühevanused ja siis peaks neil kõigil mingid vead olema,“ sõnas mees.

Uus probleem

Kui Arvi tuli esialgu Delfi jutule, kahtlustades, et keskkonnaamet on ennatlikke järeldusi teinud ning küsides, miks väljastas linna keskkonnaamet väidetava haiguse tõttu just neid kaht kastanit puudutava raieloa, kui samal ajal istutatud puid on alleel veel mõnikümmend, on praeguseks probleem vastupidiseks pöördunud.

Et saada selgust, kas linnavalitsusest väljastatud raieluba on uuel Maisi 4 kortermaja elanikel saadud tutvuse kaudu või on tegu tõepoolest haigete puudega, võttis ettevõtlik Arvi ühendust sõltumatu dendroloogi Olev Haabneriga, kes piirkonna kastaneid uurides tuvastas, et haiged ei ole mitte vaid kaks majaesist puud, vaid vähemalt pooled sealasuvatest kastanitest.

„Siin on veel umbes kolmkümmend puud Maisi tänaval ja igal teisel ja kolmandal on praktiliselt needsamad vead, mis neil kahel puul,“ ütles Arvi dendroloogi kinnituse põhjal.

Siinkohal tekib hoopis uus küsimus: miks ei vaevunud keskkonnaameti spetsialist uurima ka teisi selle piirkonna puid, arvestades, et nad on samal ajal istutatud ning täpselt samades tingimustes kasvanud?

Arvi sõnade järgi kohtus ta eksperdiga, kui too majaesiseid puid hindamas käis. „Eriti kahtlane oli, et ta vaatas ainult neid kaht puud mitmekümnest,“ rääkis Arvi. „Ma ütlesin spetsialistile, et palun vaadake ka neid teisi, palun võtke mingi otsus vastu. Seal on ju mitukümmend puud, terve tänav on ju neid kastaneid täis. „Ei, ei,“ päris tigedaks sai spetsialist minu peale, „meil on ju ainult tellimus neid kaht vaadata ja meid teised puud üldse ei huvita,“ ütles ta.“

Arvi sõnul tekitas selline suhtumine temas äärmist hämmastust. „Inimene on ju Tallinna linnavalitsuse dendroloog ja kuidas on võimalik, et need teised puud üldse korda ei lähe? Jutt on ju Tallinna linnavalitsuse haldusalast. Sellises positsioonis on kummaline öelda, et see ei ole tema asi,“ arvas Arvi.

Maha tuleks võtta kõik kastanid

Arvi sõnul tuleks praegu esmajoones võtta vastu uus otsus kastanite kohta. „Põhimõtteliselt tuleks siin terve see rivi maha võtta, kui juba üldse võtta. Varem või hiljem mõni neist mingi kahju kellelegi meist millalgi teeb. Siin on ju koolimaja,“ ütleb mees.

Lisaks on siin Arvi sõnul näha aina süvenevat ükskõiksust ametnike poolt. „Siin tuleks vaadata natuke enda nina alt kaugemale. Nii ei saa, et kui miski mind segab, lähen ja löön lärmi, saan enda tahtmise ja siis ülejäänu on ükskõik ja kedagi ei huvita,“ ütles mees.

"Siin asub ju koolimaja. Miks ei ole korralist ülevaatust? Kui on juba kahe puuga probleem, siis ei saa nii olla, et need mitukümmend, mis on samal aastal istutatud, on kõik terved. Kuidas saab nii olla, et linnavalitsus neist ülejäänutest üldse ei hooli? Ainult siis, kui pauk käib, kui keegi on surma saanud, kui mõni laps või auto tormi käes kukkunud puu alla jääb, on kõigil suur probleem. Sinnamaani see nagu polekski kellegi asi. Keegi nagu ei vastuta,“ tõdes Arvi nukralt.

Loo asjus esitas Delfi enda küsimused ka Tallinna keskkonnaametile. Haljastuse osakonna linna maastikuarhitekti Kristiina Kupperi vastus küsimustele, mis puudutasid seda, kes ja miks just neile kahele puule raieluba väljastati, oli järgmine:

„Kortermaja aadressiga Maisi tn 4 volitatud esindaja tegi Tallinna Keskkonnaametile taotluse puude hoolduslõikuseks kortermajale kuuluval kinnistul. Tallinna Keskkonnaameti haljastusosakonna spetsialist avastas puude ülevaatusel, et kahel hobukastanil on ulatuslik tüvemädanik, mis muudab puud murdumisohtlikuks ning soovitas ohutuse tagamiseks taotleda nimetatud kahe puu likvideerimist.

Väljastatud raieluba erakinnistul ei tähenda taotlejale raiekohustust, vaid see annab võimaluse loale märgitud puude raieks.“